Tänu tihedale läbikäimisele üle mere on rannarahvas läbi aegade olnud kultuuri vahendaja ja uute ideede tutvustaja eri maade vahel. Kuid üllatuslikult on needsamad rannaäärsed inimesed olnud ühtlasi ka Eesti kultuuripärandi olulised säilitajad.
Üks valdkond, mis on tugevalt rannakultuuri pärandiga läbi põimunud, on Eesti rahvamuusika. Rannarahva hulgast pärineb mitu inimest, kes on mõjutanud meie muusikapärandit nii varasemal kui ka tänapäevale lähemal ajal. Mõned neist on koguni siitsamast Viimsist pärit!
1920.–1930. aastatel hakati tõsisemalt tegelema Eesti rahvamuusika pärandi talletamise ja propageerimisega. Inimesed nagu August Pulst võtsid südameasjaks, et vanem muusikapärand kaduma ei läheks. Nõnda sündisid Eesti Muusikamuuseumi ringreisid ning hiljem helisalvestused Rahvusringhäälingus. Nendel üritustel osalesid ka kaks Randverest pärit rannanaist, kelle panus Eesti muusikaajalukku on märkimisväärne.
Randvere külast pärit Mari ja Liisu
Tuntuim neist kahest naisest oli Mari Kilu, kelle sünnist möödub tänavu 175 aastat. Tema tuntuim lugu on kindlasti laulumäng „Laevamäng“, kuid temalt on salvestatud veel mitu olulist lugu, nagu „Ani valge“, „Kiik tahab kindaid“ ja teised.
Marilt kogutud regilaulud esindasid just vanemat tüüpi rahvamuusikat, mille lauljaid oli juba tollal pigem vähe. Kuna regilaule ei lauldud üksi, on oluline ka samuti Randverest pärit Liisu Tamp, kes oli tihtipeale Mari taustalaulja. Koos andsid nad olulise panuse mitte ainult Viimsi piirkonna muusikaajaloo talletamisse, vaid nende lood on tähtis osa kogu Eesti muusikalisest pärandist.
Nii Marist kui ka Liisust saab meie näitusel rohkem teada – kuulata nende laule, vaadata, millised nad välja nägid, ning uurida, kuidas nad omal ajal elasid.
Lisaks saab näitusel tutvuda teistest rannapiirkondadest pärit Mai Kravtsovi, Miina Lamboti, Anna Paalbergi, Pauline Vapperi, Anna Kösteri, Virve Kösteri ehk Kihnu Virve ja Kristjan Kivilooga. Laulude kõrval soovisime näitusel välja tuua just inimesed lugude taga ehk need, kes vanu laule ligi sajandi eest rahvaluulekogujatele ette laulsid, ja näidata, millist elu nad elasid.
Naisi sai rannalaulikute näitusele valitud nõnda ohtralt just seepärast, et sageli on nende panus Eesti muusikaajalukku meeste kõrval veidi varju jäänud. Ometi on just nende laulud tihtipeale kandnud edasi vanemat rahvamuusikat. Mõnikord, nagu näiteks Pauline Vapperi puhul, on nad säilitanud ka n-ö meestelaule, mis muidu oleks ajaloole kaotsi läinud.
Näitusele valitud meesterahvas Kristjan esindab aga teist ajaloos sageli marginaliseeritud gruppi – nimelt puudus tal silmanägemine, mis tegi traditsiooniliste rannatööde tegemise keeruliseks. Väljapääsu leidis ta oma muusikaandes, mis tagas merest sõltumatu sissetuleku.
Tagatipuks sai Kristjanist lisaks Eesti muusikapärandile ka Soome ajalooliste laulude talletaja, sest Viinistu küla, kust ta pärines, käis väga tihedalt läbi põhjanaabritega ning nõnda jõudsid sealsed laulud ka Eesti rannakülla.
Lisaks olid kõigi muusikute elulood uskumatult mitmekülgsed, sest ajastu, mil elati, oli moderniseerumas, kuid elatist hangiti sageli veel möödunud sajandite töövõtetega. Inimeste elu oli seetõttu tihtipeale karmivõitu, samas oskasid nad eluraskused imeliselt põimida oma loomingusse.
Tere tulemast rannalaulikute maailma!
- Näitus „Rannakülade laulikud“ avatakse laupäeval, 11. juulil kell 14.30 Rannarahva festivalil Viimsi vabaõhumuuseumis. Näitust kaasrahastas Harju Kalandusühing läbi EMKVF rakenduskava 2021–2027.
