Külaelanike arvates vajab küla kogukonnamaja, kus võiks olla kool, saal küla ühisüritusteks, kogukonna remonditöökoda koos tööriista laenutusega ja noortekeskuse funktsioon.
„Naaberomavalitsuste hea koostöö võimaldab kuluefektiivselt lahendada erinevaid elanikele olulisi küsimusi,“ ütles Viimsi vallavanem Illar Lemetti.
Maardu volikogu esimees Ailar Lyra peab Muugat eriliseks piirkonnaks, mis ühendab nii Maardu linna kui ka Viimsi valda. „Just seetõttu on loomulik, et piirkonna tulevikku kavandatakse ühiselt – koostöös ja terviklikult, lähtudes kogu Muuga elanike vajadustest ja huvidest,“ ütles Maardu volikogu esimees.
Abivallavanem Annika Vaikla sõnul on kahe omavalitsuse koostöö Muuga arenguks äärmiselt oluline ja hea oli tõdeda, et kogukonnamaja idee leidis mõlema omavalitsuse poolt toetuse. „Kogukonnamaja idee on hea näide sellest, kuidas kahe omavalitsuse koostöö saab tuua kasu mõlemale poolele – luua ruumi, kus kohalikud inimesed saavad kokku tulla, arendada oma ideid ja tugevdada kogukonnatunnet. Koostöös sünnivad lahendused, mis päriselt parandavad inimeste igapäevaelu. Muugal elavatel inimestel on sarnased vajadused ja huvid, mis ei sõltu halduspiiridest. Meie eesmärk on, et Muuga areneks hooliva, turvalise ja elujõulise kogukonnana“, võttis kohtumise kokku Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra.
Arutati ka üldisemalt kahe omavalitsuse koostööd ja tõdeti, et Maardu linna hallatav Muuga lasteaed juba pakub head teenust mõlema omavalitsuse lastele. Samuti saab elanikelt palju kiidusõna äsja Viimsi poolt valmis ehitatud kahte valda ühendav Muuga kergliiklustee. Probleemkohtadena toodi välja hooletusse jäetud kinnistute paljusus ja sademeveekraavide kehv olukord. Jagati oma kogemusi ning mõtteid teemal, kuidas võimestada külakogukondi. Ühiselt tõdeti, et aktiivne kogukond on väga oluline piirkonna vajadustest lähtuva arengu tagamisel. Seega on ka omavalitsusel tähtis roll aktiivsete elanike märkamisel, tunnustamisel ja ühistegevuse toetamisel.
