Muuga reoveepuhasti töötab ööpäev läbi ning reovee puhastamine on energiamahukas protsess. Puhastile tehtud energiaaudit näitas, et mitme suure energiakuluga protsessi uuendamise ja optimeerimisega on võimalik elektritarbimist märkimisväärselt vähendada.
Investeering on vajalik ka puhasti töökindluse säilitamiseks. Osa kasutusel olevatest seadmetest on amortiseerunud ja jõudmas oma tavapärase kasutusea lõppu. Uuendamist vajab eelkõige eelpuhastus, mille senised seadmed ei vasta enam täielikult puhasti tegelikule koormusele.
Uuendatakse eelpuhastust, õhutust ja settekäitlust
Projekti käigus rekonstrueeritakse puhasti eelpuhastus ja õhutussüsteem. Olemasolevad õhupuhurid asendatakse energiatõhusamate kruvipuhuritega, vahetatakse aeraatorid ning optimeeritakse puhurite ja segurite töörežiime.
Eelpuhastuse uuendamiseks paigaldatakse suurema tootlikkusega seadmed ning laiendatakse tehnohoonet ligikaudu 100 ruutmeetri võrra. Tõhusam eelpuhastus aitab vähendada liiva ja muude osakeste sattumist järgmistesse puhastusetappidesse ning seeläbi vähendada seadmete kulumist ja energiakulu.
Olulise osana rekonstrueeritakse ka settekäitlus. Kavas on ümber ehitada settetihendi süsteem, paigaldada uus dekanterseade ning asendada kaks olemasolevat settetahendusseadet energiatõhusamate kruvipressidega. Uued seadmed võimaldavad vähendada nii tööaega, energiavajadust kui ka protsessis kasutatavate kemikaalide hulka.
Lisaks rajatakse puhastisse tehnilise vee tootmise süsteem. Praegu kasutatakse tehnoloogilistes protsessides tehnilise veena joogivett. Uus liivafiltritel põhinev lahendus võimaldab vähendada joogivee kasutamist ja muuta puhasti ressursikasutust säästlikumaks.
Energiakulu võib väheneda ligi poole võrra
Energiaauditi järgi on kavandatud investeeringute võimalik elektrienergia sääst kokku ligikaudu 448 megavatt-tundi aastas, mis moodustab umbes 45 protsenti puhasti senisest elektritarbimisest ilma peapumplata. Kasvuhoonegaaside heite võimalikuks vähenemiseks on hinnatud ligikaudu 319 tonni CO₂ aastas.
Tegemist on energiaauditi põhjal arvutatud prognoosidega. Projekti valmimise järel hakatakse tegelikku energiakasutust eraldi mõõtma ja seirama. Selleks paigaldatakse puhastisse täiendavaid andureid ja mõõtureid ning arendatakse juhtimissüsteemi andmete kogumise võimekust. Nii saab võrrelda energiatarbimist enne ja pärast investeeringut ning jälgida, et energiasääst ei tuleks puhastustulemuse arvelt.
AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul võimaldab projekt ühendada puhasti töökindluse parandamise ja energiakulu vähendamise. „Muuga reoveepuhasti on Viimsi veetaristu oluline osa ning selle töökindlus mõjutab otseselt meie pakutava teenuse kvaliteeti. Selle investeeringuga saame korraga välja vahetada vananevaid seadmeid ja vähendada puhasti energiakulu. Energiaauditi järgi on säästupotentsiaal märkimisväärne ning väiksem energiakulu tähendab ka väiksemat keskkonnamõju ja aitab pikemas vaates vähendada survet ühiskanalisatsiooniteenuse kuludele,“ ütles Vanem.
Tööd valmivad 2028. aasta alguseks
Projekti kavandatav kogumaksumus on 1,656 miljonit eurot, millest KIKi toetus moodustab 808 000 eurot.
Projekteerimine on kavandatud veel sellesse aastasse ning ehitustööd juba 2027. aastasse. Projekt on plaanis lõpetada 2028. aasta veebruari alguseks, mille järel jätkub puhasti tegeliku energiakasutuse ja saavutatud säästu seire.
Projekt toetab laiemat eesmärki muuta reoveepuhastus energiatõhusamaks ja vähendada selle keskkonnamõju. Muuga puhasti puhul loob väiksem energiavajadus ühtlasi paremad eeldused liikuda tulevikus suuremas mahus taastuvenergial põhineva reoveekäitluse poole.
