Montessori pedagoogika on enam kui sajand tagasi Itaalia pedagoogikadoktori Maria Montessori loodud hariduslik lähenemine, mis rikastab tavapärast koolikorraldust, pakkudes lapsest lähtuvat ja terviklikku õpikäsitust.
Tänapäeval õpivad Montessori metoodika järgi lapsed enam kui 150 riigis üle maailma. Eestis tegutseb hetkel 15 Montessori lasteaiarühma ning munitsipaalkoolides on Montessori klassid avatud Tartus, Tallinnas ja Keilas. Lisaks tegutsevad Rocca al Mare Kooli all Montessori klassid Haaberstis ja Kadriorus. Analoogsed klassid on lisaks Viimsile lähiajal alustamas ka mitmes teises omavalitsuses, mis näitab selle haridusmudeli kasvavat kandepinda.
Kuidas erineb see traditsioonilisest haridussüsteemist?
Täiendavate haridusvalikute pakkumine on tänapäeval nii peredele kui ka õpetajatele lausa hädavajalik. Nii rikastab Montessori pedagoogika klassikalist haridussüsteemi, pakkudes just neid väärtusi, mida traditsioonilises õppekorralduses soovime arendada - et õppijad oleksid iseseisvad ja eneseteadlikud. See tähendab, et õppetööd planeerides ja läbi viies tuleb keskenduda õppija eneseregulatsioonioskuste arendamisele ning õpimotivatsiooni toetamisele.
Montessori klassi eripära seisneb lapsest lähtuva õpikeskkonna loomises, kus austatakse iga õppija loomulikku arengut, uudishimu ja iseseisvust. Erinevalt traditsioonilisest õppekorraldusest nähakse haridust eluks vajalike oskuste tervikuna – õppeaineid lõimitakse, õppimine toimub pikemate ja süvenemist võimaldavate 3-tunniste töötsüklite kaudu ning suurt rõhku pannakse nii sotsiaalsete kui ka akadeemiliste oskuste kujunemisele. Montessori klassis väärtustatakse eri vanuses laste koos õppimist (nt 1. ja 2 klass, 3. ja 4. klass õpirühmadena).
Montessori klass lähtub riiklikust õppekavast
Montessori klassis lähtutakse Eesti riiklikust õppekavast. Riiklik õppekava on Montessori klassis raam, mille sees liigutakse individuaalse rütmi ja huvi järgi. Selleks, et kõik riiklikud õpitulemused oleks lõppastmeks saavutatud, planeerib klassis juhendaja lapsega individuaalselt või väikestes rühmades tegevusi, mis viivad õppijat lõpuks vajalike teadmisteni.
See ei tähenda, et laps võib justkui kõike teha, mida soovib, vaid et kasvukeskkond vastab lapse arenguvajadustele ja lapsed on selle raames vabadus tegutseda iseseisvalt. Et õppimine ja õpetamine on põnevad protsessid ja et kõik lapsed ja õpetajad tunneksid, et kool on äge koht! Nii toetab Montessori lähenemine lapse enesekindlust, vastutustunnet ja koostöövõimet, aidates kujundada õppijast aktiivse ja teadliku ühiskonnaliikme.
Montessori klassi vastuvõtuavaldusi saab Viimsis esitada 1.-15. märtsini.
Viimsi vald alustab vastuvõttu 2026.a sügisel avatavasse Montessori klassi. Avaldusi saab esitada ARNO keskkonna kaudu 1.–15. märtsini. Õppimisavalduse esitanud lapsevanemal tuleb täita ankeet ning osaleda koos lapsega perevestlusel. Tavapäraseid 1. klassi sisseastumiskatseid ei korraldata.
Montessori klass Haabneeme koolis avatakse ülevallalise vastuvõtuga ning ruumipiirangute tõttu orienteeruvalt 17-18 õpilasega. Rahvusvaheliselt tunnustatud AMI (Association Montessori Internationale) koolituse läbinud Montessori juhendaja on tööks omandanud põhjalikud teadmised ja ettevalmistuse. Tema koolitusega seotud kulud kaeti annetuste toel kohaliku MTÜ poolt. Klassi käivitamisega seotud kulude katmisse panustab märkimisväärselt ka Viimsi vallavalitsus, nähes selles pikaajalist investeeringut valla hariduse arengusse.
Täname Viimsi vallavalitsust ning eelkõige vallavanemat, hariduse abivallavanemat ja Haabneeme kooli direktorit, kes on meie ettepanekutele sisukalt kaasa mõelnud ning panustanud aktiivselt ettevalmistavate tegevuste elluviimisesse.
Montessori pedagoogika moto on "Aita mul seda ise teha!". Loe lähemalt SIIT
