Keri juhtum - ohtlik mootoririke tormisel merel
16. septembri õhtul kell 20.33 sai Prangli vabatahtlik merepääste TROSSI keskuselt teate 4,8 m RIB-tüüpi paadist, mille mootor oli seiskunud 100 meetri kaugusel kaldast saare idaküljel. Merel olid ligi meetrised lained ja tuule puhangud ulatusid 15 m/s. Prangli SRU (Search and Rescue Unit/ otsingu- ja päästeüksus) väljus Kelnase sadamast 20.53 ja sündmuskohale jõuti 21.05. Hätta sattunud veesõidukis viibis kaks isikut. Alus pukseeris omakorda väiksemat kummipaati, mille pukseerimisots oli kerinud mootori sõukruvi ümber, mille tõttu mootor seiskus ja muutis veesõiduki juhitamatuks. Kohapeal anti abi ja vabastati sõukruvi pukseerimisköiest, millega aluse liikumisvõime taastati.
Kaldalähedased intsidendid kivise ranniku lähedal kujutavad suurt ohtu veesõidukile. Kui sõiduk puruneb, tekib kohe oht ka inimeludele. Seetõttu tuleb neile kiiresti reageerida.
Neeme juhtum - loetud minutid
28. septembril kell 11.12 sai Prangli SRU Tallinna merevalvekeskuselt teate, et umbes 500 meetrit Neeme poolsaare tipust on süst ümber läinud ja vees olev inimene vajab päästmist. Mere- ja tuuleolud olid süsta jaoks keerulised. Kohapeal ulatusid tuulepuhangud 9 m/s ja lained poole meetrini, aerutaja kaotas tasakaalu ja süst läks ümber.
Prangli SRU väljus Kelnase sadamast kell 11.26. Talllinna JRCC (koordineerib kõiki SAR-operatsioone merel ja piiriveekogudes) antud otsingualasse jõuti 11.41. Kuna reageeriti tugevdatud jõududega, siis õnneks leidis PPA kopter kannatanu juba 11.44. Päästjate kohale jõudes oli aerutaja juba kõhuli süsta peal ega suutnud suhelda. Kõige lähemal asuva reageerimispunkti põhjal anti kannatanu üle Kaberneeme SRU-le ja kaldal edasi juba kiirabile. Prangli SRU pukseeris süsta Kaberneeme sadamasse. Merepäästesündmus lõppes kell 12.32.
Mida need juhtumid õpetavad?
Meri on ettearvamatu. Mõlemad juhtumid leidsid aset esmapilgul tavalises olukorras, kuid väikene viga või ootamatus (mootoririke, ilmamuutus) viisid kriisiolukorrani.
Ohutunne ja päästevarustuse kasutamine on elulise tähtsusega. Lainete vahel on inimene, isegi tubli sportlane väga abitu. Meenutagem 2012. aasta süstamaratoni, mis lõppes valede mere- ja ilmaolude hinnangu tõttu kolm aerutaja uppumisega https://www.postimees.ee/275647/hommikul-leiti-kolmas-sustamaratonil-uppunu
Inimene eksib ja kõike ei ole võimalik ette näha. Seepärast on vabatahtlike roll merepäästes hindamatu. Eestis on asi reguleeritud nii, et merepäästesündmusele kaasatud vabatahtlikud esindavad riiki. Mõlemas juhtumis osalesid Prangli vabatahtlikud merepäästjad, kelle töö oli kiire ja oskuslik.
Merepääste kuulub rahvusvahelise õiguse sfääri ja seda reguleerivate õigusaktidega on liitunud paljud riigid. Rahvusvahelist inimelude päästmist merel reguleerib eelkõige SOLAS-konventsioon (ingl. International Convention for the Safety of Life at Sea) ja sellega seotud dokument SAR-konventsioon (ingl. International Convention on Maritime Search and Rescue).
SOLAS (Safety of Life at Sea, 1974)
Üks olulisemaid rahvusvahelisi meresõiduohutuse konventsioone. See kohustab laevu ja riike tegema kõik endast oleneva, et päästa merel hättasattunuid ja sisaldab tehnilisi nõudeid laevadele, sh päästevarustuse, navigatsiooni ja side osas.
SAR (Search and Rescue, 1979)
Täiendab SOLAS-konventsiooni ja selle eesmärk on luua rahvusvaheline SAR võimekus kõikide merealade katmiseks.Kohustab riike looma päästevastutusalad (SAR-piirkonnad) ja tegema piiriülest koostööd. Eesti SAR-piirkond on kooskõlastatud naaberriikidega (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa).
ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS)
Sätestab, et igal riigil on kohustus abistada merel hätta sattunuid, olenemata nende rahvusest või seisundist.
Artikkel 98: Iga riik peab tagama, et tema lipu all sõitvad laevad aitavad viivitamatult igaüht, kes on merel hädas. Eesti on kõigi eespool nimetatud konventsioonide osaline.
Prangli merepääste on kogukondlik edulugu
Prangli merepääste tänane võimekus on saavutatud peaasjalikult valla ja kogukonna koostöö tulemusena. Vald taotles juba eelnevalt väikesaarte projektist Prangli vabatahtlikele merepäästekaatrit, kuid taotlust ei rahuldatud põhjusel, et eelnev merepäästeühing oli riigi toetusega kaatri soetanud. Probleem oli aga selles, et kaatrit ei kasutatud enam sihtotstarbeliselt, kuna tegevuse lõpetanud ühing omastas selle. Seadus seda võimaldas, kuna kaatri kasutusest oli just möödunud viis aastat. Juriidiliselt korrektne, kuid kindlasti mitte õiglane, sest kaater oli mõeldud merepäästeteenuse tagamiseks.
Tahe taastada Prangli merepäästevõimekus oli suur. Vald otsustas valdkonda iseseisvalt õiguslikult reguleerida kehtestades 2022. aastal „Viimsi vallas merepääste- ja päästetööde korraldamise ning turvalisusega seotud tegevuste rahastamise korra“ https://www.riigiteataja.ee/akt/422122022022, mille eesmärgiks sai Viimsi valla haldusterritooriumil ja sellega piirnevatel merealadel merepääste- ja päästetööde korraldamise, mereohutuse ning elanike üldise turvalisuse parendamine.
Lõpuks õnnestus vallal omandada 2023. aastal Politsei- ja Piirivalveametilt 11 meetrine avamere Boomeranger RIB kaater. Seekord kandis vald vara enda bilanssi ja andis seejärel uue merepäästeühingu kasutusse. Kogu protsess on toimunud koostöös kogukonnaga. Ka kaatri transport Kuressaare sadamast Kelnase sadamasse korraldati koostöös.
Juba teist aastat järjest on Prangli Vabatahtlikud merepäästjad abistanud merel hätta sattunuid. Lisaks merepäästele on kaatriga osutatud mitmetel kordadel kannatanu meditsiinitransporti ning vajadusel osalevad vabatahtlikud Kelnase sadamas reostuse lokaliseerimisel ja korjel- Prangli saare jaoks on tegemist väga olulise võimekusega.
