Talveperioodil on Viimsi valla teede võrk jagatud 22 erinevaks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Prangli ja Naissaar. Pidevas valmisolekus on teehooldajal 21 erinevat masinat ja 1 hooldebrigaad, mis tegelevad sõiduteede, kergliiklusteede, ülekäiguradade, treppide ja parklate hooldamisega. Lisaks on reservis veel 7 masinat, mida saab äärmuslike ilmaolude korras töösse rakendada. Suurema liiklussageduse ja bussiliiklusega valla põhiteede jaoks on pidevalt valmis 2 raskeveokit, mis on varustatud soolapuisturi ja lumesahaga. Väiksemaid sõiduteid ja kergliiklusteid hooldatakse lumesahkadega traktorite ja maasturitega. Kitsaste kõnniteede hooldamiseks kasutatakse väikest traktorit.
Kõik teehooldega seotud masinad ja teehooldajate töövormid on märgistatud Viimsi teehoole sildiga.
Valla teemeister Tiit Valt ütleb, et tänavu on lisandunud teehooldesse mitmete uusarenduste teedevõrke. „Piirkondasid on muudetud kompaktsemaks, et vältida teehooldetehnika tühisõite ja lisandunud sõiduteede, kergliiklusteede ning parklate hooldusega ettenähtud ajas püsida.“
Võrreldes eelmise talihoolde perioodiga lisandub sel aastal hooldusesse hulk uusi teid ja kohti: umbes 5 kilomeetrit sõiduteid, 8 kilomeetrit kergliiklusteid, ligi 30 ülekäigurada ning neli parklat kogupindalaga ligikaudu 3000 ruutmeetrit.
Vähendatud kloriidikasutusega lõik
Varasemalt kloriidivaba lõiguna teatud Randvere tee ja Heki tee piirkonna testlõik pikeneb varasemaga ligikaudu 300 meetri võrra ning ulatub Tammepõllu teest kuni Ravi teeni.
Varasemalt võis taliperioodil näha antud lõigus rohelist värvi liiklusmärke kirjaga “Kloriidivaba lõik”, kuid viimased kolm talihoolde perioodi on näidanud, et teatud ilmastikutingimuste korral ei ole teelõiku täielikult kloriidivabana võimalik hoida. Tegemist oli testlõiguga, mille käigus selgitatigi parimad hooldevõimalused ilma kloriidideta või lisades neid vähesel viisil. Oleme testlõigust kujundanud senise praktika põhjal vähendatud kloriidikasutusega lõigu. Sarnane muudatus on tehtud ka Heki teel ja Põldheina teel, kus soola kasutatakse vastavalt vajadusele (püüdes selle kasutamist pigem vältida) ning kloriidivaba teelõigu märke sellel talvel ei paigaldata.
Teehooldaja kasutab antud lõikudes kloriide vastavalt ilmaoludele ja vajadusele minimaalselt, ent jälgib, et oleks tagatud nõutav seisunditase. Küllaltki palju kandub antud lõigule soola juba ka liikluse mõjul ning lisasoola vajadust hindab teemeister ja tema meeskond.
Viimsi valla teemeistri Tiit Valti sõnul on viimaste aastate talved olnud pigem vihmased ja valdavalt 0⁰ C ümber temperatuuridega, mis tekitab ohtlikku kiilasjääd. Libeduse vähendamiseks on aga jätkuvalt kõige efektiivsem sool.
Varasemalt tähistatud kloriidivaba lõigu ja värskelt valminud peatänava osal puistab teehooldaja soola ennekõike kiilasjää või jäävihma korral.
Soolapuisturitel on kasutusel ka süsteem, mis reguleerib soola puistamist vastavalt sõidukiirusele. Aeglasem liikumine võimaldab soola puistata kitsamalt, et vältida soola sattumist haljasaladele ning kaitsta seal kasvavaid taimi.
Teeilmajaamad ja seire
Uueks talihooldeperioodiks on Viimsi vald saanud juurde teeilmajaama Tammneeme keskusesse. Tegemist on LUFFT-tüüpi seadmega, mis mõõdab ja edastab mitmeid näitajaid: teekatte ja õhtu temperatuuri, õhuniiskust, teekattel oleva veekihi paksust ning tuuleolusid. Samasse asukohta on paigaldatud ka kaamera, mis annab visuaalse ülevaate teeoludest.
Kõik teeilmajaamad ja nende andmed on leitavad tik.teeilm.ee leheküljel, kus kaameraga varustatud jaamade puhul on kõigil võimalik jälgida ka reaalajas pilti ning hoida teeoludel silm peal. Viimsi teepilti ja ilmainfot kajastab ka valla leht kaamerad.viimsivald.ee
Elanikel on võimalik jälgida ka talihooldustehnika liikumist keskkonnas vaal.viimsi.ee. Selleks tuleb avakuva rippmenüüst valida alajaotus „Teehooldus“ ja märkida linnuke valiku „Teehooldus (teekonnad)“ ette. Kaardile ilmuvad jooned näitavad, kus ja millal hooldustehnika on liikunud. Joone paksus viitab, kui hiljuti lõiku on hooldatud – mida paksem joon, seda värskem hooldus. Aja möödudes muutub joon peenemaks ning kaob lõpuks kaardilt täielikult.
Arvesta parkimisel ja sõitmisel hooldusmasinaga
Bussipeatusi hooldavad eraldi töövõtjad (RPE Haldus OÜ ja Turf OÜ), mis annab teehooldajale võimaluse keskenduda rohkem teedel libeduse ja lume tõrjumisele. Bussiootekodasid pestakse taliperioodil kas üks või kaks korda kuus.
Seoses talve tulekuga tuletame inimestele meelde, et ei pargitaks sõidukeid teemaale, kergliiklusteedele ja kergliiklusteede juurdepääsude ette. See raskendab oluliselt teehooldaja tööd, teed jäävad osaliselt hooldamata ning ka hooldamiseks kuluv aeg venib pikemaks. Ka kinnistupiiride äärde pandud kivid peavad talveperioodil asuma teekatte servast vähemalt 1m kaugusel. Maa külge kinni jäätunud kivid lõhuvad teehoolde tehnikat ja põhjustavad viivitusi lumelükkamisel. Teehooldajal on õigus teemaal olevaid potentsiaalselt tehnikat ohustavaid esemeid eemaldada.
Lisaks tuletame inimestele meelde, et heaks teehoolduseks peavad hooldemasinad liikuma tihti kas osaliselt või täielikult vastassuunas. Palun andke hooldemasinale teed ja võimaldage neil ohutult manööverdada. Ühtlasi tuleb ka jalakäijatel olla tähelepanelik ja hoida hooldemasinatega ohutut vahet.
