Keskkonnaameti ja ornitoloogide sõnul on luikede liikumatult istumine enamasti täiesti loomulik energia säästmise strateegia. Murettekitav on aga asjaolu, et mõned inimesed kipuvad ise värskele rüsijääle minema, et lindu "päästa". Tegelikult aga ei pruugi lind üldse abi vajada ja ohtu pannakse enda elu ja tervis.
Paljud luiged talveks Eestist ära ei lenda
Paljud veelinnud rändavad meie aladelt ära kui veekogud jäätuvad. Mõni lind aga arvab, et ei võta seda teed ette ja püüab hakkama saada siin. Viimased soojad talved on seda ka soosinud. Kui lind on hea tervise juures, siis mõõdukad miinuskraadid neile liiga ei tee, sest neil on tihe ja veekindel sulestik, mis kaitseb madalate temperatuuride ja sademete eest.
Luikedel on vaja ellujäämiseks lahtist madalat vett, millest endale toiduks veetaimi, putukaid ja molluskeid otsida. Kui aga madalaveelised merealad külmuvad, siis muutub ka luikede elu siin keerulisemaks. Talvel on toitu vähem ning seetõttu peavad linnud energiat kokku hoidma. Just sellepärast võibki näha jääl või vees luikesid, kes püsivad mitu tundi liikumatult paigal. Sageli pistavad linnud ka noka tiiva alla, vähendades nii soojuskadu.
Eesti luikedest arvukaim on kühmnokk-luik. Kui valdavalt lendavad nad meilt talvituma Poola, Saksamaale, Taani ja Rootsi (Läänemere lõunaosa), siis päris märkimisväärne hulk võib neist ka Eestisse jääda. Lindude loendajad on hinnanud, et kühmnokk-luikesid võib mõnel aasal siia jääda isegi kuni 12 000 isendit. Eestis talvituvad nad valdavalt Loode-Saaremaal.
Millal luik tõesti abi vajab
Inimestes peitub sageli loomade ja lindude osas päästmissoov, aga vahel tehakse sellega rohkem halba kui head. Seda ma korra juba teksti alguses mainisin, et lindu uudistama minnes võid enda elu ja tervise ohtu seada, sest võid läbi jää vajuda, aga inimese tegevus võib ka linnu elu ohtu seada. Nimelt on luikedel praegu aktiivsus väga madal, et energiat kokku hoida. Kui inimene nad oma tegevusega liikvele sunnib, siis kasutatakse ära ressurssi, millega nagunii külmal talvel priisata pole.
Terve ja elujõuline lind üldjuhul end jäässe külmuda ei lase. Nõrgestatud või haigete lindude puhul võib seda aga siiski juhtuda. Kinnikülmumise tuvastamiseks saab lindu jälgida: nähtav nõrkus või vigastused, võimetus liikuda mitu tundi järjest, tiibadega ühe koha peal rapsimine, üritades nii end lahti murda. Oluline on jälgida lindu distantsilt – lähenemisel võib ta veel rohkem stressi minna ja end vigastada. Kui märkad, et luik rabeleb jääl ühe koha peal või näib olevat tõesti kinni jäänud, helista riigiinfo telefoninumbrile 1247.
Oht inimestele – miks ise jääle ei tohi minna
Viimsi vallas on juba esinenud olukordi, kus inimesed lähevad värskele rüsijääle, et lindu aidata, kuigi lind ei pruugi abi vajadagi. See on äärmiselt ohtlik käitumine, mis võib lõppeda traagiliselt. Jäta meelde, et jää paksus ei ole kunagi ühtlane ja võib olla ohtlikult õhuke isegi siis, kui näib tugev. Lumega kaetud jää on eriti petlik, kuna lumi varjab jää tegelikku seisundit.
Päästjate sõnul nõuab luige päästmine kohast varustust – sõltuvalt olukorrast spetsiaalsed ülikonnad, köied, redelid jm. Kogenematu isiku jaoks võib jääle minek osutuda surmavaks. Seega jälgi kaugemalt ja kui tõesti näed, et lind käitub nii nagu oleks jäässe kinni jäänud, siis küsi nõu riigiinfost, ära ise lindu päästma mine.
Fotol: Leppneemes Kellynckholmi saare juures puhkav noorluik.
