Käesolevate valimiste keskseks teemaks – mitte ainult Viimsis – paistis olevat muutus ja muutmine. Isegi konservatiivsemaid valijaid esindavad kandidaadid kõnelesid vajadusest mitte ainult käiku, vaid käigukasti vahetada. Muutusi lubasid nii konservatiivsed kui ka mõnevõrra üllatuslikult progressiivsed jõud. Aga kas ja kui palju räägib muutusest Viimsi valimistulemus? Vaatame lähemalt, millise hinnangu andsid valijad.
- Reformierakond kogus 25,3% häältest ja sai volikogus seitse mandaati (2021. aastal kuus).
- Isamaa, kes tegi tugeva tulemuse üle kogu Eesti, kasvatas Viimsis oma positsiooni – 19,4% häältest andsid neile viis mandaati (varasemalt kaks).
- Keskerakond sai 15,6% toetust ning tõusis nelja mandaadini (+1).
- Valimisliit Vali Viimsi teenis 11,3% toetuse ja samuti ühe mandaadi rohkem kui varem.
- Valimisliit Kogukondade Viimsi kaotas ühe oma varasemast kolmest kohast ja jätkab kahe mandaadidga.
- EKRE (varasemalt kaks kohta) ja Eesti 200 (kolm kohta) seekord volikogusse ei pääsenud.
Kaotusel on suurem mõju kui võidul
Muutuste kontekstis tasub silmas pidada, et elame relatsioonilises maailmas – ükski valija ega poliitik ei tegutse vaakumis. Suhted valija ja valitsemise vahel on vastastikmõjulised ja pidevas muutumises. Seetõttu ei saa kindlalt öelda, kes kujundab keda: kas valitsemine valijat või vastupidi. Kindel on see, et valitsemine on valitsetavate nägu ja valitsetavad on valitsejate nägu. Rohkemal või vähemal määral.
Üsna kindel on aga see, et valimistel on suurim mõju sageli kaotajatele, mitte võitjatele. Kui kasutada paralleeli Eurovisiooniga: kui ühel aastal võidab ballaad, on ka järgmisel aastal sarnaseid lugusid rohkem. Nii võib aimata ka Viimsi järgmiste valimiste tonaalsust. Meenutagem siinkohal, et muutuse retoorika aitas eelmistel valimistel Eesti 200 võimule ja seega polnud üllatav, et sellest õpiti.
Tänavusi kohalikke valimisi eristas see, et need olid silmatorkavalt riiklike teemadega põimitud. Valijad pidid olema väga tähelepanelikud, et osade poliitiliste jõudude puhul eristada, millised teemad on tegelikult kohaliku omavalitsuse pädevuses ja kus neid proovitakse lihtsalt ilusa jutuga end toetama meelitada. Selles kontekstis paistis, et mitmed erakonnad kasutasid kohalikke valimisi eelhäälestusena tulevasteks riigikogu valimisteks – testiti sõnumeid ja positsioone, mida saaks kasutada juba kahe aasta pärast. Neile jõududele olid kohalikud valimised vahepeatus enne riiklike. Maksuküüru ja automaksu kaotamine ning riiklike poliitikate tagasipööramise saaga jätkub peagi juba uues kastmes.
Viimsis aga algab nüüd koalitsiooni moodustamise aeg. Seejärel jagatakse võimupositsioonid ja pannakse paika suund järgmiseks neljaks aastaks. Kuigi volikogus on nüüd esindatud vähem poliitilisi jõude, tuleb ees kindlasti tegus periood – nii koalitsioonile kui ka opositsioonile.
Lõpuks tuleb tunnustada kõigil osapooltel valijat, kes on andnud oma hinnangu siinsetele poliitilistele jõududele, nende tegevusele ja ootab nüüd sõnade ning uute lubaduste elluviimist. Seda, kas ja milliseks kujuneb aga muutus, annab aimu sõlmitav koalitsioonileping ning sellest lähtuma hakkav valitsemine.
