Heatujuline ja energiline Lehte Jõemaa ei ilmuta vähimatki märki sellest, et tahaks pensionile jääda. „Abivallavanem ütles ka, et tuleb edasi töötada,“ muheleb ta. Tema energia ja tegutsemistahe loob päevakeskusele hinge, aga ta on ise ka aktiivne kunstistuudio liige, juhendab portselanimaali ja osaleb raamatuklubi töös.
Lehte, mis tundega elutööpreemia vastu võtsite?
Hea tunne, et on märgatud. Olen varem ka nominent ka olnud, aga seekord siis tuli tunnustus. Kui 2007 siia tulin, siis tahtsin suure hooga palju ja kõike teha. Eks alguses ma võib olla ei tunnetanud inimese vanust nii hästi. Nüüd saan aru. Näiteks kogu aeg oli jutt, et vallas pole avalikus ruumis pinke. Ma ei saanud sellest vajadusest hästi aru. Nüüd mõistan, et kui oled kaua kõndinud ja ühel hetkel tunned, et enam ei jaksa edasi minna, on ikka hea küll, kui pink käepärast. Nüüd on meie ümbruskonnas kenasti pinke pandud.
Kus Te varem töötasite?
Siin ma olen olnud juba pea 20 aastat, see on ikka mu elu parim töö olnud. Teist samapalju olin haridusametnik Tallinna linnavalitsuses. Õppisin käsitöö ja kunstiõpetuse õpetajaks, koolis olen ka töötanud. Aga siis tulid lapsed ja abielu ning läksin koolist elamumajandusse, et korterit saada. Seal oli esimene organiseerimise töö ja hiljem läksin haridusametisse, haridusspetsialisti tööd tegema. Siis ühel hetkel tuli konkurss sellele kohale siin.
Aga Te ise olete ju hoopiski Valgamaalt pärit, kas sinna tagasi ei tõmmanud?
Juba koolis teadsin, et tuleb edasi õppida kui ei taha Valga õmblusvabrikusse õmblejaks minna. Nii siis tulingi Tallinnasse õppima. Tol ajal oli ju suunamine ja veidi enne lõpetamist abiellusin. Suunamise sain 21. keskkooli. See oli ka väga tore aeg. Meil abikaasaga on kolm tütart ja kuus lapselast, kõik on väga tublid. 2023. aastal tähistasime kuldpulma, ikka Viimsis.
Nüüd mu abikaasa ütles, et sulle anti elutöö preemia näppu, jää nüüd koju. Ta on nüüd ratastoolis, diabeetikuna kaotas jala. Nüüd see jalg, mis ära võeti, valutab. Raske ette kujutada, kuidas saab valutada see, mida enam ei ole…
Võtsin koormust vähemaks, aga ikka tahan veel töötada - olen harjunud hommikul bussi peale minema. Öeldakse, et inimene on õnnelik kui tuleb rõõmsalt tööle ja läheb töölt koju. Kui ma Viimsisse tulin tundsin kohe, et siin on nii kodune ja hea. Mulle väga meeldib siin töötada.
Mis päevakeskuse töö juures köidab?
Kogu aeg tuleb mõelda, mida teha, kuidas särtsu juurde anda, innustada… ja inimesed tulevad kaasa, see on tore. Väga palju toredaid ja huvitavaid üritusi olnud nende aastate jooksul. Siin on mitmeid minu algatusi, mis saanud traditsiooniks – näiteks vanavanemate päev ja tunnustamine, palju projektitöid. Muidugi ka teavitustöö ja kommunikatsioon, käime väljas üritustel ennast tutvustamas. Oluline on, et vanemaealised ei jääks üksi koju ja teaks, et päevakeskuses on palju tegutsemisvõimalusi. Kodust välja tulemine, liikumine ja suhtlemine aitavad kõigil kauem rõõmsa ja ilusana püsida.
Alguses olime ju mittetulundusühing. See oli ka eriline asi, et Viimsi vallas on üks mittetulundusühing, kes osutab Viimsi seenioridele teenust ja keda usaldatakse. Et enamasti valdades on see teenus kuskil kultuurimaja juures või allasutusena, aga meie olime mittetulundusühing.
Viimsi päevakeskustes on palju võimalusi. Kuidas Te neid leiate?
Ideid saab igalt poolt kinni püüda, ja mina ütlen alati, et hullude ideede nimel on põhjust pingutada, siis sünnivad vahvad asjad. Kui endal on huivtav, siis vast teistel ka.
Meil on kaks tervisevõimlemise rühma, pilates, jooga, kaks tantsurühma. Õhtuti käivad mehed, mehed lauatennist mängimas. Nüüd ka veel jalgpallihallis saab käia kolm korda nädalas treenimas.
Võime uhked olla selle üle, et Viimsi mehed on aktiivsed ja täis tegutsemislusti. Paljudes kohtades on neid kaasata üldse raske. Eks meilgi kulus aega, enne kui asjast asja sai. Täna on bridžiklubis 20 meest ja Rannameeste klubis juba u 50.
Kontserdid, tähtpäevaüritused ja teemapäevad, kasvõi see volbriöö pidu… selle jaoks on vaja natuke kodus pingutada, ennast nõiaks maskeerida. Aga see on nii tore ja naljakas.
Praegu ootame lauluansamblisse inimesi juurde, uus on kord kuus toimuv lauluklubi. Siis meie muusikaõpetaja Sirje Põllu tutvustab mõnda lauljat. Me oleme kõnelenud ansamblist Laine, milles ta ise on laulnud. Jaak Joalast oleme teinud õhtu, Tarmo Pihlapis,t ja veebruaris kohtume Anne Velliga.
Selle hooaja kohvihommikutel oleme võtnud eesmärgiks kutsuda küll Viimsi vahvaid inimesi. Kolleeg Erle Meresmaal õnnestub see hästi. Aastaid on meil toimunud palju klassikamuusikakontserte koostöös Pille Lille Muusikute fondiga, mida on kenasti projektitaotluste alusel toetanud Eesti Kultuurkapital. Meil kujunes vahva klassikamuusika austajate hulk kontserdikülastajaid. Nüüd näeme sageli neid Artiumi kontsertidel.
Mis Teie töötamise aastate jooksul on muutunud?
Suur muutus on olnud hoolekandekeskuseks kujunemine, kuhu koonduvad kõik teenused. Tähistame juba viiendat sünnipäeva. Muutus oli natuke keeruline, aga tõi tegelikult väga suure arenguhüppe, mida me nüüd näeme. Meil on nüüd suuremad ja paremad ruumid ja rohkem võimalusi. Hoolekandekeskus sai endale ka nime - Hava.
Tahan tänada selle pika aja jooksul toimunud hea koostöö eest kõiki Viimsi koole, Viimsi kunsti- ja muusikakooli. Viimsi Huvikeskust, Artiumi ja kõiki Viimsis asuvaid muuseume ja EELK Püha Jaakobi kirikut. Koostöö on aidanud teha meie seenioride elu hästi kultuurikeskseks ja kontsertide rohkeks.
Kui palju päevakeskuses inimesi käib?
Kõik kokku koos klubidega, mis meil on siin, tuleb nädalas u 400 inimest.
Meil on siin palju vahvaid asju ja ikka ütlen kõikidele, et kui midagi veel ei ole, siis palun ütelge, teeme ära.
Kohvihommikud, silmaringi seltsing, vaimse tervise hommik, raamatuklubi, külalised
Just käis kunstikooli direktor Martti-Tapio Vainio, panime näituse üles ja siis kõnelesime, kuidas ta Viimsisse on tulnud ja kooli juhib, mida kunst tähendab lapse arengus. Niisuguseid külalisi on kogu aeg.
Päevakeskuses töötades näete igapäevaselt, mida vananemine meiega teeb. Kuidas sellega väärikalt toime tulle, kas Te teate?
Ega sellest ei pääse keegi. Mul on väike koduaed ja mõtlen, et tore oleks, kui ma seal suudan kõike teha. Suvel ma naudin aiatööd, aga, aga ma ei kujuta ette, et istuksin ainult kodus. Noh, käed peavad muidugi käima kogu aeg, käsitööd teen ikka, ka teleri ees istudes. Liikuma peab, see on ülioluline!
Mul on veel ka üks kümneaastane lapselaps, temaga käime muuseumides. Oleme läbi käinud loodusmuuseumi ja tervishoiumuuseumi. Aga siis läksime linnamuuseumi ja seal oli tõesti nii imeline näitus, interaktiivne, kus linnateatri näitlejad seletavad kõik lahti. Viru väravate juures leidsime info papagoide näituse kohta, läksime sinna ja seal tõesti lendas ühes ruumis ringi u 300 papagoid. Imetore!
Mida põnevat veel päevakeskuses plaanis on?
Sügisel rääkisime siin ühel silmaringi seltsingupäeval Liivimaast ja selle ajaloost. Olen pöördunud Linnateatri poole, seal on etendus „Viimane liivlane“. Kui me sinna piletid saame, siis lähme vaatama. Plaanis on väljasõit Kagu-Eestisse ja Põhja-Lätisse, sinna Liivi piirkonda. Janek Śafranovski lubas meile tulla rääkima Liivimaast.
Tahaksime gümnaasiumi noortega arutada vabatahtliku seltsilise teemat, et noori ja vanu kokku viia. Meil on siin huvitavate elukäikudega inimesi, kellega on väga tore suhelda. Noortel omakorda võiks olla rikastav vanematelt inimestelt teada saada asju, kuidas varem oli ja mis juhtus - eriti kui neil endal mingil põhjusel võib olla pole vanaemasid-vanaisasid. Side põlvkondade vahel peab säilima.
Lehte Jõemaa
sünd 07.07.1950 Valgas
1957 -1968 koolitee Valgas, 1968 -1973 õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis
käsitöö, kunsti, joonestamise ja kodunduse õpetaja erialal.
Töötanud Tallinna 21. Keskkooli õpetajana, Tallinna elamumajanduse asutuste ametnikuna,
Tallinna linnavalitse ametnikuna, Keila valla haridusametnikuna ja Eesti õpetajate liidu tegevjuhina.
Ühiskondlik tegevus:
Eesti käsitööõpetajate liidu asutajaliige, 1991 -1996 esinaine
Poiste tööõpetuse õpetajate seltsi asutamise toetamine koos Soome tehniliste ainete õpetajate liiduga
Eesti õpetajate liidu taasasutaja ja juhatuse liige, vahelduvalt esimees perioodil 1996 – 2011
Eesti kodukaunistamise ühenduse liige ja koolide projekti eestvedaja 1998-2010
Tunnustused:
V klassi Valgetähe orden 2002
Vabariigi presidendi tänukiri kodukaunistamise traditsioonide hoidmise ja edendamise eest 2017
Käsitööõpetajate seltsi auliige 1999 a
Viimsi tunnustab 2025 elutööpreemia laureaat
Volbriöö peoks tuleb end nõiaks maskeerida. Foto: arhiiv
Näituse avamisel. Foto: Ruslan Dontsov
