Korvpallur Stefan Vaaks jõudis Viimsist Eesti koondise põhitegijaks

02.09.2026 | 14:49

Stefan Vaaks (21-aastane, 200 cm, tagamängija) treenis noorena TTÜ/Rae spordikoolis. Juba 14-aastaselt jõudis ta Eesti U14-koondisesse. 2019. aastal viis korvpall ta Hispaaniasse, kus jätkas arengut Madridi Estudiantese noortesüsteemis.

Seal veetis Stefan järgmised neli aastat, esindades samal ajal Eestit ka U16- ja U18-koondistes. 2023. aastal tuli ta kodumaale tagasi ja liitus 18-aastasena Eesti-Läti liigas mängiva Viimsi korvpallimeeskonnaga. Viimsis kerkis Stefan kohe põhimängijate hulka, visates esimesel hooajal Eesti-Läti liigas keskmiselt 15,6 punkti mängus.

Teist hooaega alustas Stefan samuti Viimsis, kuid mõne kuu pärast siirdus juba BC Kalev/Cramosse. Kiire areng jätkus ka seal ning peagi kutsuti andekas noormees Eesti meeste rahvuskoondisesse. Eestis viibides treenib Stefan Viimsis tuttavate treenerite käe all, kui ta parasjagu koondise treeningute või mängudega seotud pole.

2026/27. hooajal mängib Stefan Vaaks NCAA-s Illinoisi ülikooli Fighting Illini meeskonnas. Ta siirdus sinna pärast oma esimest USA ülikoolihooaega Providence’is hooajal 2025/26.

Stefan, kuidas sa tookord Hispaaniast tagasi tullesViimsisse üldse sattusid?

Kui aus olla, siis ega mul väga palju valikuid olnudki. Viimsi oli ainus meistriliiga klubi, kes minu vastu huvi üles näitas, ning tundus nii asukoha kui ka meeskonna poolest hea valik.

Klubi ei ole väga heas rahalises seisus, ent noore mängijana ahvatles mind võimalus teenida palju mänguaega, sest klubis olidki valdavalt oma kasvandikud ja noored mängijad üle Eesti. Vastu võeti mind väga soojalt. Klubijuhi Tanel Einastega suhtleme jätkuvalt päris tihedalt ning peatreener Valdo Lips ootab mind alati Viimsisse treenima, kui kodus olen.

Kuidas mängijad sind vastu võtsid ja kas mõnega suhtled siiani?

Viimsis on mõnus õhkkond ja kõikide mängijatega suhtlen siiani. Ei olnud nii, et kutsuti Cramosse ja suhtlus lõppes. Käin Viimsis trenni tegemas, saan poistega kokku, mängime kaarte jms.

Kuidas sa jäid Viimsi perioodiga sportlikus mõttes rahule?

Viimsis mängimine tähendas minu jaoks esimest profihooaega meeste hulgas. Kõlab nagu klišee, aga sain sealt rohkelt kogemusi ja vajalikku mänguaega, et edasi pürgida. Õppisin meeste seas mängima, sain hästi hakkama ning seejärel kutsuti mind juba Cramosse, kus sain end proovile panna ka Euroopa liigas. Jällegi samm edasi.

Eelmisel aastal läks debüüthooaeg USA üliõpilasliigas väga hästi. Sel hooajal ootab mind sealses liigas uus ja tugevam klubi, sest Illinois kuulub USA üliõpilaskorvpalli absoluutsesse tippu.

Mida oled kõige rohkem õppinud oma treeneritelt Valdo Lipsult ja Heiko Rannulalt, kes oli tollal Cramo peatreener ja on praegu Eesti koondise peatreener?

Talent oli minus ilmselt alati olemas, aga olin hilise arenguga. Valdo süstis minusse enesekindlust, mis aitas mul meeste hulgas kiiresti kohaneda, ning selle mõju on siiani tunda. Valdo on minu meelest parim treener noorte kuttide jaoks teel noorteklassist meeste hulka.

Heikolt õppisin mängutaktikat. Kõigist treeneritest, kelle käe all olen maailmas mänginud, on Heiko vaieldamatult parim taktik. Väga tark treener.

Millal sa hakkasid mõtlema USA ülikooli peale?

Tegelikult oli nii, et ma pigem ei tahtnudki üle lombi minna – see polnud mul mõttes. Kuna pakkumised mitmest ülikoolist olid minu kui noore mängija jaoks lihtsalt nii head, haarasin võimalusest kinni. Pärast esimest hooaega tehti veel parem pakkumine kõvemast satsist, mis annab võimaluse jälle areneda ja paremaks korvpalluriks saada.

Kuidas Ameerika Ühendriikides sisseelamine sujus?

USA-s on inimesed sotsiaalsed ja neile meeldib palju rääkida. Eestis on kõik ikka rohkem omaette ja mõeldakse enne, mida öeldakse. Ma olen ise suhteliselt tagasihoidlik ning sellega harjumine võttis aega. Eestist ei teatud midagi. Samuti arvati, et olen tüüpiline valge eurooplane, kes oskab vaid visata. Suutsin end aga tõestada ning näidata, et oskan peale viskamise ka lauapalle hankida ja sööte jagada.

Kuidas su päev seal suures plaanis välja näeb?

Hommikul sööme võistkonnaga koos, seejärel läheme trenni. Kella 12 paiku läheme kooli, kus veedame 2–3 tundi, ning õhtupoolikul on võimalus iseseisvalt treenida. Tiimikaaslased on väga mõnusad, nende seas on palju eurooplasi ja saame hästi läbi. Treenereid ja taustajõude on palju rohkem kui siin, võib-olla lausa 30 inimest. Taristu on väga professionaalne ning piltlikult öeldes leidub iga korvpallielemendi jaoks oma treener või abiline.

Kuidas sa ülikoolide treenereid iseloomustad?

Lühidalt kokku võttes on nad karmimad, nõudlikumad, energilisemad, häälekamad ja emotsionaalsemad. Aga sellega harjub ära.

Vaaks palliga

Kas sind tuntakse USA-s linnapildis ära ja kui populaarne on seal ülikoolikorvpall?

Linnas tuntakse mind ära, restoranides tehakse tihtilugu välja ja tullakse juttu ajama. Eestis küsitakse vahel ühist pilti, seal tullakse pigem pikemalt juttu ajama.

Praeguse hooaja eel on mulle räägitud, et saalid on alati täis – kohal on üle 10 000 pealtvaataja. Mõned tulevad pileti saamise lootuses lausa telkidega mitu tundi varem kohale. Võimalusel jagan kaasmaalastele ka pileteid, kui keegi otsustab mulle kaasa elama tulla.

Lähme korraks ajas tagasi: kes olid su lemmikud ja eeskujud?

Minu suurimad eeskujud on olnud vanemad – isa on ka korvpallitreener. Lemmikutest tasub kindlasti mainida LeBron Jamesi ja Luka Dončićit.

Eesti koondises oled sa üks põhimängijatest. Milline on koondise kambavaim?

Koondises on alati hea kambavaim, koostöö toimib hästi ning kohale tulla on suur rõõm. Ka fännid on alati toetavad. Unibet Arena on alati puupüsti täis ja see teeb head meelt. Augustikuises MM-aknas ma kahjuks aidata ei saa, kuigi moosisin ülikooli. USA-s tahetakse ka tiimikeemia paika saada, mis on täiesti arusaadav.

Kas sul on aega jälgida teisi spordialasid ning kas harrastad ka ise mõnda ala?

Mulle meeldib rannavõrkpall ja olen noorena tulnud ka Eesti meistriks. Mulle sobivad ka teised alad, näiteks padel ja disc golf. Jälgisin ka jalgpalli MM-i ja olen suur Ronaldo fänn.

Su elukoht on Viimsis. Kuidas sa iseloomustad siinset elukeskkonda?

Viimsis on kõik olemas. Siin on palju parem ja rahulikum kui Tallinnas ning loodus on kena – isegi talvel on siin tore.

Kommentaar

Eesti koondis
Stefan Vaaks debüteeris Eesti meeste koondises 2025. aasta veebruaris. Kui esimeses kahes ametlikus koondisemängus kogus ta keskmiselt 4,5 punkti mängus, siis 2026. aasta juulis oli Vaaks juba üks Eesti võtmemängijaid. MM-valikmängudes Sloveenia vastu viskas ta 20 punkti ja andis seitse resultatiivset söötu ning Tšehhi vastu lisas 19 punkti ja viis söötu. Nelja ametliku koondisemängu järel on tema keskmised näitajad 12 punkti ja 3,5 resultatiivset söötu mängus.

Valdo Lips (Viimsi peatreener 2021/2022 hooajast alates): Stefanil on korvpallis edukaks olemiseks n.-ö. X-faktor, mida on keeruline selgitada. Võib olla midagi sellist, et mentaalse ja kehalise võimekuse sümbioos, mis annab võimaluse olla väljakul individuaalselt väljapaistev ja võistkonnale kasulik. Sellest n.-ö. X-faktorist muidugi ainuüksi ei piisa.

Stefan oli alati valmis nägema treeningutel kõvasti vaeva, et ennast arendada. Ta kuulas treenereid ning tegi kõik selleks, et oma puuduseid arendada tugevuseks. Meiega ühinedes oli üheks oluliseks eesmärgiks saada juurde lihasmassi ja jõudu. Seda Stefan mõistis ja tegi meie kehalise ettevalmistuse treeneri Asko juhendamisel palju tööd, kuulates treenerit ja tahtes tõesti vaeva näha, et kehalist võimekust järgi aidata. Valmisolek treeningutel ennast maksimum anda koos nimetatud X-faktoriga on tegurid, miks Stefan suutis ja suudab hetkel järjest kõrgemale pürgida.

Jälgi sotsiaalmeedias

Instagram: stefan_vaaks
Facebook: kkviimsimeeskond
 

KÄRT RADIK

Viimsi Teataja kaasautor

open graph imagesearch block image