Sotsiaalse heaolu aasta raames toimunud konverents oli esimene omataoline. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abivallavanem Annika Vaikla sõnul tõstatus konverentsi korraldamise vajadus valdkonna sees.
„Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda panustavad lisaks valla töötajatele ka mitmed partnerid. Usun, et taoline kooskäimise ja ühiste arutelude formaat aitab suurendada meie kõigi heaolu nimel töötavate inimeste omavahelist sünergiat,“ ütles Annika Vaikla. „Soovime konverentsist luua iga-aastase traditsiooni, kus fookusse tulevad valdkonnale olulised teemad. Sel aastal keskendusime enesehoiu teemadele, sest teiste aitamiseks peab ka aitaja ise oskama ennast tervena hoida. Meie keerulises valdkonnas võib see aga olla suureks väljakutseks. Nii soovisimegi pakkuda teadmisi ja praktilisi nippe, mida igapäevaselt oma ellu integreerida.“
Viimsi uuenenud heaoluprofiil
Vallavanem Illar Lemetti sõnul on Viimsi parim elukoht, mida kinnitab ka hiljutine analüüs riigi poolt kogutud andmete põhjal.
„Võime olla õnnelikud, sest Viimsi on hea koht, kus elada, ja siinne heaolu on kahtlemata paljude osapoolte suure töö tulemus. Ka käesoleval aastal valmivad mitmed võtmetähtsusega objektid, mis viimsilaste heaolusse panustavad – Randvere noortekeskus, Haabneeme kooli juurdeehitus, jalgpalli- ja kergejõustikuhall, erihoolekandeteenuste keskus ja Pärnamäe lasteaed. Lisaks sellele on palju sisulisi tegevusi, mis inimeste heaolu veelgi parandavad,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Konverentsi alguses tutvustas Jaak Aps (Stories For Impact) Viimsi valla uuendatud tervise- ja heaoluprofiili. Viimsi tugevustena saab välja tuua mitmeid asju, millest Apsi sõnul olulisimad on positiivne rändesaldo, tööealiste suur osakaal, kõrge haridustase, eelarvetulude kasv ja sotsiaalkaitsekulude tähtsustamine. Tähelepanu vajavad aga sündimuse kiire langus, elanikkonna kasvu sõltuvus rändest, sissekirjutuseta püsielanikud ja sotsiaalteenuste edasine rahastus laiemalt.
Apsi sõnul on Viimsi tugevuseks kahtlemata sporditaristu ja valdavalt väga hea ligipääsetavusega keskkond. Tähelepanu vajaksid liikumiskoridoride terviklikkus ja elanikkonna kasvust tingitud vajaduste muutused, näiteks ühistranspordi osas. Viimsis on hästi toetuste ja kaasamisvõimalustega aktiivsetele erinevas vanuses vallakodanikele ning neid koondavatele ühendustele. Vaja oleks aga täiendavalt pöörata tähelepanu noorte kaasamisele, huviharidusele ning 20–26-aastaste vanuserühmale.
Viimsit iseloomustab positiivsena hea perearstivõrk ja koolitervishoid. Lisaks ka see, et vaimse tervise abi on esmatasandil kergesti kättesaadav. Hea on ka tugisüsteem koolides ja kaasava õppekeskkonna arendamine. Tähelepanu vajab näiteks vaimse tervise teenuste kättesaadavus teatud sihtrühmades ning nende teenuste projektipõhine rahastus. Välja toodi ka see, et haridusasutustes napib tugispetsialiste ja eriklasse oleks vaja juurde ning need vajavad ka lisapinda.
Ka aitajad vajavad tuge
Tallinna ülikooli kliinilise psühholoogi professor Mare Porgi ettekanne keskendus enesehoiule, mis abistajate kontekstis on kriitilise tähtsusega. Pork rääkis sellest, kuidas luua head õhkkonda enda sees ja ümber. Professor jagas mitmeid praktilisi nippe, kuidas leida paremat kontakti inimestega ja kuidas säilitada oma vastupidavust pingetele. Pork rõhutas, et elurõõm on oskus, mida saab õppida.
Kolm teesi, millest Mare Porgi sõnul tuleks lähtuda, on:
- Igas olukorras on võimalik teha oma parim ja olla sellega rahul.
- Negatiivsetest tunnetest taastumise kiirust saab harjutada. Negatiivsetele tunnetele raisatakse liiga palju elu aega.
- Lahkus on tervislik (endast alustades).
Päeva järgmise ettekande teemal „Et mind jätkuks spetsialistina…“ tegid Käll Kruusmägi ja Liis Süsmalainen Viimsi teraapiakeskusest. Nad kutsusid spetsialiste peatuma, unistama ja küsima endalt ausalt: mida ma praegu päriselt vajan, et hoida oma heaolu ja arengut. Sellele järgnes ühisarutelu teemal „Igapäevased sammud, mis hoiavad tasakaalu“, kus oma mõtteid jagasid Rannapere pansionaadi juhataja Merike Melsas, psühholoog-nõustaja Jane Alop, mõjuanalüütik Jaan Aps, Viimsi valla lastekaitse vanemspetsialist Dei Stein ja Viimsi Kooli sotsiaalpedagoog Katrin Malm.
