Vallavanem Siiri Visnapuu tunnustab vallavalitsuse projektitiimi, kelle töö tulemusel osaleb Viimsi vald edukalt rahvusvahelistes projektides. „Viimsi vald kasutab aktiivselt võimalusi, mida erinevad taotlusvoorud pakuvad. Nii saame kaasata täiendavat rahastust, mis toetab valla arenguplaanide elluviimist,“ märkis vallavanem.
Kui kahe projekti puhul osaleb Viimsi vald partnerina, siis ühes projektis on vald juhtpartneri rollis.
Interreg CB CircularRoad projektis on Viimsi vald projekti juhtpartner, vastutades tegevuste elluviimise ja koordineerimise eest. Projekti partneriteks on Cēsise linn Lätist, Tallinna Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Turku rakenduskõrgkool Soomest ning KTH Kuninglik Tehnikaülikool Rootsist. Projekti eesmärk on näidata, kuidas ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada teedeehituses, katsetada ringlussevõetud materjale ning luua tööriistu ja juhendmaterjale, millest saavad kasu ka teised omavalitsused. Viimsi valla jaoks on projekti üheks oluliseks väljundiks G. H. Schüdlöffeli teele kergliiklustee rajamine, kasutades innovaatilisi ringmajanduse lahendusi. Viimsi osa projekti eelarvest on 606 232 eurot, millest toetus moodustab ligikaudu 485 000 eurot.
Interreg CB RARE-G projektis osaleb Viimsi vald partnerina koos Kaarina linnaga Soomest ja projekti juhtpartneri SIA Jūrmala Vesi. Projekti väljundite hulka kuuluvad pilootaladele rajatud ja toimivad looduspõhised lahendused (NBS), GIS-põhine riskihindamise raamistik, seireandmed NBS-i tõhususe kohta ning mitmed juhendmaterjalid. Viimsi vaates on projekti eesmärk Paelille tee piirkonna sademevee eesvoolu osaline väljaehitamine. Projekti raames saab Viimsi vald toetust 339 203,96 eurot, millele lisandub veidi alla 85 000 euro suurune omaosalus.
Projektiga Interreg CB Central Hub soovitakse vähendada CO₂-heidet, vähendades erasõidukite kasutust ning soodustades nutikate, jagatud ja integreeritud liikumislahenduste kasutuselevõttu, mis ühendavad inimesi peamiste transpordisõlmedega. Projekti kogueelarve on 2,5 miljonit eurot, millest Viimsi osa moodustab 478 693 eurot. Toetuse osakaal Viimsi eelarvest on 80 protsenti.
Abivallavanem Alar Mik sõnas, et eelnevalt nimetatud projektid panustavad taaskord nutikate ja jätkusuutlike lahenduste loomisesse. „Iga projekti kandvaks osaks on innovatsioon, mis toetab keskkonnasõbralike ja uudsete lahenduste väljatöötamist, panustades seeläbi hea elukeskkonna loomisse. Projektipartnerite kogemused ja rajatavad lahendused võimaldavad hiljem ka teistel omavalitsustel loodud praktikatest õppida ja koostatavaid juhendmaterjale kasutada,“ selgitas Mik. Ta lisas, et viimsilaste jaoks on projektidel ka väga konkreetne praktiline väärtus – olgu selleks rajatud kergliiklustee, ühistransporditaristu või sademeveesüsteemid.
Projekte tutvustatakse edaspidi lähemalt kolmes eraldiseisvas artiklis, et anda põhjalikum ülevaade nende eesmärkidest ja tegevustest.
Fotol 2025. aasta augustis valminud elanike poolt kauaoodatud Muuga tee kergliiklustee lõik Lasketiiru tee ja Maardu linna vahel. Kergliiklustee rajamiseks saadi samuti projektitoetust, selle objekti jaoks Euroopa Liidu avaliku teedevõrgu jalgrattateede põhivõrkude ehitamise ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamise linnapiirkonna meetmest.
