Viimastel aastatel on eriti kiiresti kasvanud elektritõukerataste ja elektrirataste populaarsus. Paraku sagenevad ka juhtumid, kus kasutatakse sõidukeid, mis ei ole avalikku ruumi sobilikud. Oluline on mõista: iga mootoriga tõukeratas ei ole kergliikur ning iga mootoriga jalgratas ei ole elektrijalgratas.
Mis on kergliikur ja mis on jalgratas?
Kergliikur on istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (nt elektritõukeratas või tasakaaluliikur), mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h ja mootori püsivõimsus on kuni 1 kW.
Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub peamiselt inimese lihasjõul ning võib olla varustatud kuni 0,25 kW elektrimootoriga. Seda tingimusel, et elektrimootori abi väheneb kiiruse kasvades ning lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või kui kiirus saavutab 25 km/h.
Kui need näitajad on ületatud või sõiduk ei vasta kirjeldusele, ei ole tegemist kergliikuri ega jalgrattaga, vaid hoopis mopeedi või mootorrattaga. Selliste sõidukitega ei tohi sõita kergliiklusteedel – need tuleb sõidukina registreerida ning need on mõeldud liiklemiseks sõiduteel. Viimsi vallas on sagenenud juhtumid, kus kergliiklusteedel liigeldakse sõidukitega, mille kiirus ulatub isegi üle 70 km/h.
Oluline on meeles pidada, et kergliikur ja jalgratas on mõeldud liikumiseks samas keskkonnas jalakäijatega – seetõttu peab juht alati arvestama teiste liiklejatega ning valima ohutu kiiruse. Reeglite kohaselt peab juht jalakäijate läheduses liikuma jalakäija kiirusega – üldjuhul loetakse keskmiseks jalakäija kiiruseks 6 km/h!
Laste ohutus ja vanusepiirangud
Kergliikuri ja jalgrattaga sõitmisel õuealal ning jalgratta- ja jalgteel kehtivad vanusepiirangud.
- Alla 16-aastased ilma jalgratturi juhiloata võivad sõita vaid täiskasvanu järelevalve all.
- 10–15-aastased jalgratturi juhiloaga võivad sõita iseseisvalt (sealhulgas sõiduteel, kuid ainult siis, kui puudub kõnnitee ning jalgratta- või jalgtee).
Kergliikuri ja jalgrattaga iseseisvalt liiklemine eeldab oskusi ja vastutust. Lapsevanemal on oluline roll hinnata, kas lapse oskused ja kasutatav sõiduk vastavad ohutusnõuetele.
Kiiver ja nähtavus
Alla 16-aastastel on kiivri kasutamine kohustuslik, vanematel kui 16-aastastel on kiivri kandmine tungivalt soovitatav. Pimedal ajal peavad nii kergliikuril kui ka jalgrattal põlema esi- ja tagatuli. Kiiver ja nähtavusvahendid on lihtsad, kuid väga tõhusad viisid raskete vigastuste ennetamiseks.
Uus nõue – liikluskindlustuse kohustus
Alates 1. detsembrist 2024 kehtib paljudele elektritõukeratastele liikluskindlustuse kohustus. Kindlustus on vajalik, kui sõiduki kaal ületab 25 kg ja valmistajakiirus on 14–25 km/h. Kui sõiduki kiirus ületab 25 km/h, on tegemist mootorsõidukiga, mis tuleb lisaks registreerida liiklusregistris.
Kindlustus aitab katta võimaliku kahju teisele osapoolele. Kindlustuseta võib õnnetuse korral jääda kogu kahju hüvitamise kohustus sõitja enda või alaealise juhi puhul tema vanemate kanda.
Reeglite rikkumine ei jää karistuseta
Liiklusreeglite eiramine toob kaasa rahalised karistused:
- kergem liiklusrikkumine lühimenetluses: kuni 120 eurot;
- parkimise nõuete rikkumine: kuni 96 eurot;
- joobes juhtimine: kuni 400 eurot;
- ohtliku olukorra tekitamine: kuni 800 eurot;
- liikluses keelatud elektritõukerattaga sõitmine: kuni 1600 eurot;
- liikluses keelatud elektritõukerattaga liiklusõnnetuse põhjustamine: kuni 2400 eurot.
Kuriteod
- Liikluses keelatud elektritõukerattaga süstemaatiline sõitmine (nt, kui on kolm korda sõidetud tõukerattaga, mis sõidab kiiremini kui 25 km/h): rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
- Liikluses keelatud elektritõukerattaga joobeseisundis sõitmine: rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Lisaks võib õnnetuse korral kaasneda märkimisväärne varaline vastutus.
Viimsi statistika näitab murekohta
Viimsi vallas registreeriti ajavahemikul 01.01.2021–31.03.2026 kokku 24 kergliikuri osalusega liiklusõnnetust ja 30 jalgratturi osalusega liiklusõnnetust. 2025. aastal kasvas just jalgratturi osalusega õnnetuste arv.
Vastutus algab kodust. Palume lapsevanematel üle vaadata, milliste sõidukitega lapsed liiguvad ning kas need vastavad nõuetele. Kui sõiduk näeb välja nagu mootorratas ja liigub nagu mootorratas, siis suure tõenäosusega ei ole tegemist kergliikuri ega jalgrattaga. Kergliikur ja jalgratas on mugavad ja keskkonnasõbralikud liikumisviisid, kuid nende kasutamine eeldab teadlikkust ja vastutust.
Paneme kõigile südamele:
- vali õige sõiduk,
- järgi liiklusreegleid,
- arvesta teiste liiklejatega!
