Suve saabudes kasvab Viimsis märgatavalt ka veetarbimine. Kui igapäevane veekasutus püsib enamasti üsna stabiilsena, siis kuumade ilmadega suureneb veetarbimine järsult peamiselt muruplatside, hekkide ja muu haljastuse kastmise tõttu. Kuigi roheline muru võib silmale ilus tunduda, tasub meeles pidada, et joogivesi on väärtuslik loodusvara, mille kasutamine peaks olema läbimõeldud.
Eestis on puhta vee kättesaadavus olnud nii iseenesestmõistetav, et sageli ei mõtle me selle tegelikule väärtusele. Samas pärineb suurem osa meie joogiveest põhjaveest, mille taastumine võtab aega. Kui vett kasutatakse lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes, võib see avaldada mõju kogu veesüsteemile.
Kliimamuutused muudavad olukorra veelgi keerulisemaks. Pikemad põuaperioodid, kuumalained ja ebaregulaarsed sademed ei ole enam ainult Lõuna-Euroopa probleem. Ka Eestis on viimastel aastatel sagenenud kuivad ja kuumad suved, mis suurendavad survet põhjaveevarudele. Magevee säästlik kasutamine on muutunud oluliseks väljakutseks kogu maailmas ning iga inimese valikutel on selles oma roll.
Üks kastmiskord võib tähendada sadu liitreid vett
Paljud inimesed ei teadvusta, kui palju vett kulub tavapäraseks muru kastmiseks. Näiteks võib 100 ruutmeetri suuruse muruala kastmiseks kuluda kuni 1000 liitrit vett ühe korraga.
Kui kümned või sajad majapidamised kasutavad kuumal õhtul korraga suuri veekoguseid, suureneb koormus kogu veevõrgule märkimisväärselt. Tegemist on kvaliteetse joogiveega, mille tootmine ja tarbijani jõudmine nõuab suuri investeeringuid, energiat ning pidevat süsteemide hooldust.
Seejuures ei pruugi kuivaks muutunud muru sugugi tähendada, et see on hävinud. Enamik murutaimi on kohanenud ajutise põuaga. Kuivuse ajal aeglustub nende kasv ning taim läheb puhkeseisundisse. Kui vihmad taastuvad ja temperatuur langeb, muutub muru tavaliselt mõne nädala jooksul taas roheliseks.
Sage kastmine ei anna alati paremat tulemust. Vastupidi – kui vett antakse sageli ja väikestes kogustes, jääb juurestik pinnapealseks ning taimed muutuvad kuivusele tundlikumaks. Sügavamale ulatuvate juurtega muru talub põuda märksa paremini.
Vihmavesi on parim kastmisvesi
Kui kastmine on siiski vajalik, tasub eelistada vihmavett. Katustelt ja muudelt kõvakattega pindadelt kogutud vihmavesi sobib suurepäraselt taimede kastmiseks ning aitab oluliselt vähendada joogivee kasutamist.
Vihmavee kogumine ei nõua keerulisi lahendusi. Sageli piisab vihmaveetünnist või kogumismahutist, kuhu juhitakse katuselt tulev vesi. Lisaks sellele, et vihmavesi säästab joogiveevarusid, on see taimedele sageli isegi sobivam kui töödeldud joogivesi.
Kõige mõistlikum viis vett säästa on aga vähendada kastmisvajadust juba aia planeerimisel. Selleks tasub eelistada kuivust taluvaid taimi, vähendada suuri murupindu ning kasutada lahendusi, mis aitavad niiskust mullas kauem säilitada.
Puude ja põõsaste istutamiseks on kõige sobivam aeg sügis. Siis on muld tavaliselt niiskem ning taimed saavad juurduda looduslike sademete toel. Kevadel ja eriti suvel istutatud taimed vajavad sageli pikka aega regulaarset kastmist, mis suurendab märgatavalt veekulu.
Vesi on ühine vastutus
Joogivesi on eelkõige mõeldud joomiseks, toidu valmistamiseks ja igapäevasteks vajadusteks. Kuigi joogivee olemasolu tundub sageli enesestmõistetav, ei ole tegemist lõputu ressursiga.
Mõistlik veekasutus ei tähenda loobumist kaunist aiast või haljastusest. See tähendab teadlikke valikuid – vihmavee kogumist, kastmisvajaduse vähendamist ja arusaamist, et iga kuivaks muutunud murulapp ei vaja kohest kastmist.
Iga säästetud liiter aitab tagada, et kvaliteetset joogivett jätkuks ka tulevikus nii meile kui ka järgmistele põlvkondadele.
Miks on veekasutuse teema Viimsis eriti oluline?
Joogivee kasutamine muru ja haljastuse kastmiseks avaldab otsest survet meie veevarudele. Kuumade ja kuivade ilmade ajal tekivad veega varustamisel probleemid eelkõige just nendes piirkondades, kus joogivesi saadakse põhjaveest.
Kõige teravamalt tunnetame seda seega Viimsis, kus joogivett toodetakse põhjaveest, kuid sarnaste väljakutsetega seisavad silmitsi ka mitmed teised Eesti piirkonnad. Põhjavett kasutatakse joogivee tootmiseks näiteks ka Tallinna Nõmme linnaosas.
Seetõttu on oluline mõista, et joogivesi on piiratud loodusvara, mille kasutamine eeldab teadlikku ja säästlikku suhtumist nii vee-ettevõtjatelt kui ka tarbijatelt.
