Kuna tal on tulnud oma eriala tõttu palju kokku puutuda looduses liikumise nõustajana Eesti eri paigus ja ringi vaadata ka mujal maailmas, siis on ta saadud kogemuste kaudu püüdnud kaasa aidata ka Viimsis liikumisvõimaluste arendamisel ja seda just välitingimustes.
Kindlasti saame rõõmustada omapärase Karulaugu terviseraja väljaehitamise üle Haabneemes, samuti aastaringset liikumisvõimalust pakkuva ja rohkesti kasutust leidva Tädu terviseraja üle. Kuid valla kolmas ja üsna atraktiivne piirkond Rohuneeme pole leidnud senini veel maaomanikega lahendust ja nii on sealse terviseraja arenduse plaanid paraku seiskunud. Kui kõik need eri piirkonnad toimima saada, oleks meil enam kui 10 km valgustatud liikumisradasid, mida kasutaks esmalt seal kandis elavad inimesed, samuti saaks seal oma liikumistunde teha koolid ja lasteaiad. Kui liita siia juurde ka kõik valla kergliiklusteed, tuleks kokku umbes 50 km teid ja radu, kus on võimalik värskes õhus liikuda ja mis on meie kõigi jaoks tasuta kasutusel 24/7 ehk ükskõik millal.
Peaaegu ideaalne kergliiklusteede võrgustik
“2007. aastal viisime Tallinna ülikooli poolt läbi Viimsi valla liikumisuuringu, mis pidi andma ülevaate spordi- ja liikumisharrastuse hetkeseisust ja võimalustest. Uuringu tulemuste suurimaks üldistuseks oli see, et siseruumidesse me ära ei mahu ja see on ka kallis. Põhimõtteliselt tuli siis asuda välitingimuste loomisele ja seda erinevates valla piirkondades. Koostati ka detailne arengukava, kuna varasemalt oli erinevates valla dokumentides lihtsalt kirjas, et tuleb tegeleda spordiga ja kõik. Viimase paarikümne aasta jooksul on seda täiendatud ja ka järgitud ning täna võime tõdeda, et Viimsis on päris hästi teoks saanud küll kergliiklusteid puudutavad plaanid, aga maastikele jäävate terviseradade osas peame lähiaastatel mõningate piirkondade jaoks lahendused leidma,” teeb Kaarel Zilmer üldistuse.
“Viimsis on tekkinud päris täiuslik kergliiklusteede võrgustik, kus on loodud sujuv ühendus ka Tallinna suunal. Nii liigutaksegi ratastel, rullsuuskadel ja uiskudel siiapoole ning Viimsi omad sõidavad sageli ka Piritale ja Tallinnasse, et liikumisteekondi pikendada. Kõik need tee-ehitused on olnud üsna töömahukad, aga praeguseks on see vaev nähtud ja see on olnud tõesti hea ning pikaajaline investeering meie igapäevasesse liikumiskultuuri. Ei saa kurta ka radade hoolduse üle, ehkki muutuvad ilmastikutingimused nõuavad vahel nendest lausa igapäevast ülekäimist. Ja mis veel ning ehk kõige olulisem – oleme saanud liikujad eemale aina tihenevast autoliiklusest ning taganud lastele nii ka igati turvalise ja vajaliku liikumisvõimalusega koolitee.”
Karulaugu rada kui omapärane visiitkaart
Kaarel Zilmeri sõnul peab SA Eesti Terviserajad juht Assar Jõepera Karulaugu rada Eesti üheks esinduslikumaks terviserajaks. Mis on selle põhjuseks? “Esiteks, Karulaugu rajal on säilitatud hea looduskeskkond, võlub ka hea vahelduv rajareljeef ning see on paljudele ligipääsetav. Siin saavad treenida hommikused liikujad, siis tulevad lasteaiad, koolid, seejärel saab oma ringi ära teha ka natuke eakam seltskond. Õhtupoole tulevad juba innukamad harrastajad ja sedasi ongi sellised ajaaknad tänu asukohale ka üsna hästi paika loksunud.“
N-ö musta maa tingimustes tegutsemiseks on Karulaugu üsna ideaalne, mure tekib aga talvisel kasutusel. “Lume tootmine on hetkel kindlasti suurim probleem ja selleks oleks vaja kindlalt lahendusi otsida. Võib-olla kopereeruda Vimkaga, et seal tehtavat lund ka Karulaugu radadele vedada. Ainult looduslikule lumele lootes peavad Viimsi inimesed paljudel juhtudel ikkagi kas Piritale või veelgi kaugemale suusatama minema. Vaadates pisut tulevikku, siis Viimsis võiks olla ka üks selline koht, kus saaks suuski laenutada ja varustust hooldada, aga kus saaks ehk toota ka lund ning hoida kogu valda teenindavat rajatehnikat,“ arutleb kogenud liikumisõpetaja kitsaskohtade üle.
Ise liigub ta kõige rohkem Tädu rajal, kuhu pääseb kodutänavalt mereäärset kallasrada kasutades. “Meie vald on suhteliselt suur ja inimesed tahavadki liikuma pääseda kohe kodu lähedalt. Seega oleks juba lähimal ajal vaja vaadata sellisest aspektist üle kõik piirkonnad ja lahendused, et niimoodi edasi viia just viimastel aastatel kasvanud liikumistahet.“
Käed külge ja talgutöö ausse ning liikumisharrastuse jaoks ka pikem plaan!
Vähem tähtis ei ole Kaarel Zilmeri meelest ka inimeste enda soov kodukandis käed külge lüüa, et mõnes osas sedasi radade eest hoolt kanda. “Eesti eri paigus on näha, kuidas just liikumisharrastuse nimel kokku tullakse ja midagi ette võetakse. Praegu on Viimsi terviseradade juures toimetavate inimeste hulk napp. Kui siia head näidet otsida, siis 2007. aastal, kui alustasime põhjalikuma tegevuskavaga, toimetas vallas Tiia Tamm, kes teadis Viimsi valla sportimisvõimaluste kohta kõike, lükkas muuhulgas käima ka pearahade süsteemi, pidas järge treeninggruppide osas ja teadis täpselt, keda appi hõigata. Viimsi vald vajaks nüüd taas pisut pikemat liikumisharrastuse plaani ja ka seda tagavat suuremat inimressurssi. Pakuksin siinkohal välja sellegi, et me võiksime rohkem kaasata kohalikke inimesi ja kutsuda neid talgutele. Lihtsamad asjad nagu rohu trimmerdamine või saepuru laialilaotamine radadele jmt oleksid täiesti tehtavad vabatahtliku ühistööna. Uskuge mind, inimesed tuleksid kaasa, kui keegi neid vaid kutsuks!”
Rajad kui meie ühine liikumisruum
Suusatamise kui igati sobiva ja omaks võetud harrastuse osas kinnitab teenekas suusaõpetaja, et aastatepikkune kogemus näitavat, et paljuski määravad radade laiused. Ses osas on hetkel parim Tädu rada, kus ruumi nii uisutehnikas kui ka klassika sõitjatele. Karulaugu rada on oma paiknemise tõttu kitsavõitu ja rohke kasutamise juures ka kõige kiiremini korrastamist vajav. Seal on mureks ka koertega jalutajad, kes harjunud Karulaugu kandis liikuma, aga paraku saab selliselt ka rada lõhutud.
“Panen kõikidele südamele, et me arvestaksime üksteisega! Nagu eelnevalt mainisin, siis arvestades inimeste hulka Viimsis, peaksime ka koeraomanike jaoks midagi leidma, sest just lemmikloomaga tehtav käik on paljude jaoks ainsaks liikumishetkeks, aga selleks peavad olema omaette võimalused.“
Liikumist ei saa kunagi liiga palju olema
“Jälgides Viimsi inimeste liikumistahet, siis on selgelt hoomatav, et tingimuste lisandumisega on see tõusutrendis. Ehk oma osa täitis pandeemia ajal tekkinud väljas liikumise harjumus ja see meeldivamaks muutunud tegevus pole paljudel tänaseni vaibunud. Tore on ka noorte kasvav huvi, mille näiteks on kasvõi hommikuti täituvad koolide rattaparklad. Minu nägemuses võiks leida lahenduse, et kõik koolilapsed saaksid ka Vimkal algõpetuse mäesuusatamises või lumelauasõidus, mis kujuneks niimoodi eluaegseks mäesõidu harrastuseks. Samuti võiks Artiumis toimuvate seminaride ajal teha kohvipauside kõrval ka üks mõnus liikumispaus Karulaugu terviseradadel. Seal on, mida vaadata ja eriti seda, kuidas varasemalt lagas olnud militaarsest tallermaast on saanud looduslik liikumisrada kõigi jaoks. Ning kindlasti vajaks Viimsi talvel ka korralikke uisuvõimalusi ning suuremate spordiprojektide jaoks võiks julgemalt taotleda ka riigi abi. Olen arvamusel, et liikumist ei saa kunagi üleliia olema, pigem võiks teda meie igapäevases elus ikka enam olla.”
Tule Viimsis talvel suusatama – sind ootavad kogenud treenerid Ave Ojasoon ja Bert Tippi!
Lu.mi spordiklubi koondab mitmekülgset liikumist armastavaid noori. Treeningud toimuvad aastaringselt õues – kevadel, suvel ja sügisel tegeletakse jooksmise, rullsuusatamise, -uisutamise, pallimängude, rattasõidu ja jõutreeningutega. Talvel on põhifookus murdmaasuusatamisel – Lu.mi spordiklubis leiavad koha nii sportlikust suunitlusest huvituvad noored kui ka need, kes soovivad õues liikumisega mõnda teist spordiala toetada.
Nööpide treeninggruppi on oodatud liituma kõik 5–7-aastased mudilased. Treeningud keskenduvad eakohase arengu toetamisele – tegevusi jagub looduse avastamisest kuni liikumismängudeni. Otse loomulikult saab iga Lu.mi Nööp talvekuudel ka suusasammu selgeks. Suusavarustus treeningutele on klubi poolt. TREENINGUD: E ja K kell 18.
Noorte treeningrühma on oodatud kõik 2013 ja hiljem sündinud huvilised. Varasemast kogemusest olulisem on soov ja tahe avastada mitmekülgseid liikumiskogemusi. TREENINGUD: E–N kell 15.
Vanemate treeninggruppi on oodatud kõik 2012 ja varem sündinud huvilised. Olgu eesmärgiks sportlik eneseväljendus ning võistlemine või lihtsalt toredas seltskonnas liikumine – kõik on oodatud! TREENINGUD E–R kell 16.30.
Kodulehekülg https://lumisport.ee/
FB Lu.mi Spordiklubi
Instagram Lu.mi Spordiklubi
Viimsi valla terviserajad ja kergliiklusteed: https://viimsi.ee/kultuur-sport-ja-kogukond/sport/matka-ja-terviserajad.
