Täna räägime jalgpalli- ja kergejõustikuhalli saamisloo. Jalgpall on mäng, mis meeldib väga paljudele nii kogu maailmas kui ka Eestis. Ka Viimsis on see kõige populaarsem spordiala – trennides käib mitusada last ja noort. Viimsi JK naised mängivad meistriliigas, mehed on kahel korral jõudnud meistriliiga üleminekumängudele. Kergejõustikku harrastab samuti palju noori inimesi.
Viimsis on ka teisi populaarseid meeskonnamänge, näiteks korvpall. Viimsi KK meeskond võitis
2020/21 hooajal korvpalli I liiga ja tõusis meistriliigasse.See oli väga silmapaistev saavutus ja vald korraldas meeskonnale raamatukogus tänuürituse. 16. juunil 2021. aastal toimunud tänuüritusel osalesid korvpallurid, treenerid, klubi esindajad, sponsorid ja teised asjaosalised.
Korvpalliklubi üheks toetajaks oli tollal Sportland, keda esindasid üritusel Are Altraja ja Anti Kalle. Are Altraja oli ja on ka Eesti jalgpalli liidu (EJL) juhatuse liige. Rääkisime spordi toetamisest, korvpallist, jalgpallist ja paljust muust. Are tuli välja ideega, et Viimsi võiks endale riiklikku toetust kasutades jalgpallihalli ehitada.
Head ideed ei tohi kaotsi lasta. Are Altraja vahendusel kohtusin EJL-i presidendi Aivar Pohlakuga, kes samuti mõtet toetas. 18. augustil saatsin kultuuriministeeriumile kirja, kus palusime riigilt toetust jalgpallihalli rajamiseks. 28. detsembril saime kultuuriministril vastuse, milles öeldi järgmist: „Teavitame teid, et 2022. aasta riigieelarve seadusega otsustati toetada kohalikke omavalitsusi multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamisel kogumahus 6 miljonit eurot. 2022. aasta riigieelarve seletuskirja arvestades teeme ettepaneku toetuse kasutamiseks.“
Meile anti teada, et toetuse ülemmäär ühele projektile on kuni 1,5 miljonit eurot.
Asukohavalik, detailplaneering ja erinevad uuringud
Jalgpallihallile sobiva asukoha leidmiseks viidi läbi vastav analüüs. Analüüsiti kolme peamist võimalikku asukohta: Tammede park Haabneeme keskuses, Randvere kooli läheduses olev ala ja Kannikese tee ääres asuv omal ajal sportmängude halli ja väljakute alaks kavandatud territoorium Viimsi aleviku keskuses. Kokkuvõttes peeti sobivaimaks Kannikese tee äärset asukohta. Leiti, et seal on piisavalt ruumi muuhulgas ka haljastuse rajamiseks, lahendus võimaldab korrastada kogu territooriumi ja luua seeläbi kvaliteetset avalikku ruumi Viimsi alevikus.
Nüüd, kui hall on valmis, võib igaüks ise veenduda, et asukoht on vägagi sobiv.
26. oktoobril 2022. aastal algatati vallavalitsuse korraldusega halli rajamiseks vajalik detailplaneering. Meie planeerimise valdkonna eksperdid on jätkuvalt veendunud, et tegemist oli üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, aga on ka teistsuguseid arvamusi. Vaidlus selles küsimuses jätkub.
Pärast detailplaneeringu algatamist uuriti kavandatud muudatuste mõju keskkonnale, viidi läbi liiklusuuring, haljastuse hinnang, kaugvaadete analüüs, reostusuuring ja koostati keskkonna müratasemete hindamine. Uuringute tulemusel leiti, et ala on sobiv spordihalli rajamiseks. Detailplaneering kehtestati 29. detsembril 2023. aastal.
Projekteerimine
Halli projekteerimiseks korraldatud riigihanke võitis arhitektuuribüroo Tava OÜ. Heas koostöös projekteerijatega jõudsime kõigis küsimustes sobivaimate lahendusteni. Kõige olulisem otsus oli ehitada pneumohalli asemel soojustatud karkasshall. Selleks ajaks oli Eestis valminud juba mitu pneumohalli ja nägime, et nende igapäevased halduskulud on talviti väga kõrged. Karkasshallil on kõkkuvõttes järgmised eelised: müratase on palju madalam, sest soojustus summutab heli, ning lisaks ei pea karkasshallis puhurid ööpäevaringselt töötama, et halli üleval hoida; elektritarbimine väheneb oluliselt, kuna karkassihalli ei ole vaja pidevalt täis pumbata; pikem eluiga kui pneumohallidel ja suurem stabiilsus; karkasshalli on võimalik kasutada aastaringselt, pneumohall aga muutub aasta soojadel kuudel kasvuhooneks ega sobi sel ajal sportimiseks.
Parima lõpptulemuse saavutamiseks koostati kokku 11 eskiisi ja alles siis jäid kõik osapooled tulemusega täielikult rahule.
Jooksurajad otsustati eraldada jalgpalliväljakust vaheseinaga. Kuna jalgpallurid ei vaja mängimiseks väga sooja ruumi, siis tänu vaheseinale saab jooksuradade ala talvel eraldi kütta ja see annab jällegi suure kulude kokkuhoiu.
Hoones kasutatakse kaugkütet. Olmeplokis on põranda-, jooksualal radiaator- ja jalgpallihallis küttepuhuritega küte. Katusel paiknevad kaks soojustagastusega ventilatsiooniseadet ja päikesepaneelid võimsusega 100 kW.
Hallvesi puhastatakse Hydraloop seadme abil ja seda kasutatakse WC-pottide loputuskastides. Vajadusel kasutatakse sealsamas ka vihmavett.
Halli ees on 40 parkimiskohta sõiduautodele ja kaks bussidele. Olemas on nii invakohad kui ka elektriautode laadimiskohad. Lisaks on halli kasutajatel võimalik kasutada läheduses paiknevaid Pärnamäe lasteaia juurde rajatud parkimiskohti. Sinna on neid rajatud tunduvalt rohkem (üle 90), kui lasteaed ise vajab.
Ehitamine
Halli ehitusluba väljastati 27. veebruaril 2024. aastal. Halli ehitaja leidmiseks korraldatud riigihanke võitis Bildgren Ehitus OÜ. Ehitusleping sõlmiti juulis 2024.
Enne maa-ala ehitajale üleandmist oli tarvis kõrvaldada väga palju erinevaid takistusi. Osadest olime teadlikud, aga oli ka palju üllatusi. Näiteks selgus, et Pärnamäe veehoidlast tuleb täpselt tulevase halli kohale maa-alune veetoru, mille kraanid olid kinni roostetanud. Vajalike tööde teostamiseks tuli kasutada isegi tuukrite abi. Lisaks tuli ümber tõsta gaasitrassid, kõrge- ja madalpingeliinid, veetrassid ja valguskaabel. Samal ajal algas tee-ehitus ja kaugküttetrasside ümberpaigutamine. Ka sademeveetrassid tõsteti ja ehitati ümber.
Heas koostöös erinevate osapooltega saime aga kõik raskused ületatud ja objekti ehitajale oktoobrikuus täies ulatuses üle antud.
Koostöö ehitajaga oli kogu ehitusprotsessi ajal väga hea ja juba 19. novembril 2024. aastal toimus nurgakivi panek ning 21. märtsil 2025 sarikapidu.
Valminud jalgpalli- ja kergejõustikuhalli lõplik üleandmine ehitajalt halli haldajale Viimsi Haldus OÜ-le toimus 23. septembril ja kaks päeva hiljem oli pidulik halli avamisüritus. Sama päeva õhtul oli hall avatud kõigile huvilistele ja neid oli tõesti palju. Külastajate hulgas oli palju lastega peresid, aga ka väärikas eas inimesi. Kiideti asukohta, ehitustööde head kvaliteeti, piirkonna üldist korrastamist ja halli erinevaid kasutusvõimalusi. Päeva lõppedes oli vanematel tegu, et lapsi koju minema meelitada.
Milliseid spordialasid saab hallis harrastada? Nendeks on jalgpall, 100 meetri jooks ja tõkkejooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, odavise ja vasaraheide. Olemas on ka jõusaal.
Avamisüritusel tänasime halli valmimisse oma panuse andnud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide esindajaid. Esiletõstetute küllaltki pikk, aga kindlasti mitte ammendav nimekiri on järgmine: Are Altraja, Anti Kalle, Aivar Pohlak, Mihkel Uiboleht, Annika Vaikla, Margus Klaan, Kaarel Nestor, Nikolai Bentsler, Alar Mik, Tõnu Ammussaar, Merit Renlund, Aslan Liivak, Heiko Leesment, Evelin Vahenõmm, Merje Muiso, Taavi Valgmäe, Rait Parve, Siim Jürima, Karin Mägi, Kadri Tiis, Enel Valli, Ragner Paevere, Viive Ernesaks, Ly Sari, Illar Kruuse, Raivo Vahar, Enrico Hendrikson, Kirke Aitsen, Tanel Einaste, Martin Reim, Urmas Kaasik, Raul Ojala, Erik Vahemäe, Elerin Alas, Arto Saar, Andrei Šilin.
FAKTE
- Kogu kinnistu suurus on 17 255 m²
- Hoone mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus): 139,8 x 80,3 x 20,0 m
- Jalgpalli- ja kergejõustlikuhalli suletud netopinnad: kokku 11 349,9 m², jalgpalliväljak 8932,7 m², kergejõustikuala 817,1 m²
- Esimesel korrusel on 10 riietusruumi, 10 pesemisruumi ja 2 sauna. Lisaks on teisel korrusel treeneritele 1 riietusruum, 1 pesemisruum ja 1 saun
- Treeneritele on teisel korrusel kokku 3 ruumi
- Hall on ligipääsetav erivajadustega inimestele, hoones on invatualett
- Halli maksumus: ca 6,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta
