Käesolev artikkel on valminud koostöös Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialisti Raido Kondiga, kes on tegelenud ilvese uurimisega ja konsulteeritud sai ka Keskkonnaagentuuri suurkiskjate seire peaspetsialisti Peep Männiliga. Mõlemad on muuhulgas tegelenud ka ilvestele telemeetrilise jälgimise kaeluste paigaldamisega. Siinkohal suured tänud mõlemale eksperdile.
Eestis elab metsikuid kaslasi vaid ühest liigist (Euraasia ilves), aga ilvese liike on maailmas tegelikult rohkem. Euraasia ilvesel on pikad jalad, lühike musta otsaga saba ning kollakashallist kuni punakaspruunini varieeruv karvkate, millel ilutsevad suuremal või vähesemal määral mustad täpid. Kõhualune on tal üldjuhul heledam. Ilvese kõrvade tipus paiknevad kõrvatutid ja näos on neil justkui põskhabe. Talveks muutub ilveste karvastik heledamaks ja jalga kasvatatakse „talvesaapad“. Nimelt kasvab neil varvaste vahele tihedam karv, et varbad paremini soojad püsiks.
Ilvestel on jooksuaeg veebruaris-märtsis. Siis on nende pulmakräunumist metsas kaugele kuulda. Ilvesemammal sünnib aprillis-mais 1–3 poega, harva 4. Täiskasvanuks saab neist tavaliselt 1–2. Isasloom poegade kasvatamisse ei panusta. Pesapaik asub puujuurte vahel, tuulemurrus või tihnikus. Pojad on alguses pimedad, silmad avanevad ca 2-nädalaselt. Piima peal kasvavad nad 2–3 kuud. Suve teises pooles hakkab ema poegi murtud saakloomade juurde viima ja enam püsivat pesakohta ei ole. Talve alguseks on pojad piisavalt suured, et saavad saagiotsingul emaga kaasa liikuda. Pojad alustavad iseseisvat elu umbes aasta vanuselt.
Ilves inimest ei ründa
Kuskilt on levinud uskumus, et ilves passib puu otsas ja ründab inimest selja tagant, nimelt hüpates talle sealt kraesse. See on täiesti vale. Ilves läheb puu otsa üldiselt ainult siis, kui ta sinna aetakse (otsib sealt varju) ning mitte kunagi ei hüppa ta sealt oma saagile kaela. Seejuures kindlasti ei ole kunagi rünnaku objektiks inimene. See kahel jalal kõndiv jube loom ei passi ilvese menüüga kokku ja selle peale pole mõtet energiat raisata. Inimest on vahel põnev kaugelt jälgida, sest ta on muudest loomadest nii erinev, aga pigem tasub temast eemale hoida. Ilmselt ainus olukord, kus ilves inimest võiks rünnata, on siis, kui ta on kuskile tupikusse kinni jäänud, inimene läheneb talle ja ta tunneb suurest hirmust ohtu oma elule. Aga näidake mulle loom, kes sellises olukorras ennast ei kaitseks.
Ilves peab jahti alati maapinnal ja kuna ta südame maht on väike, siis ei jaksa ta oma saaki pikalt taga ajada. See tähendab, et ilves üritab oma saagile hiilida nii lähedale kui võimalik ja siis teeb kiire sööstu. Kui tal ei õnnestu üllatusmomenti õigesti ajastada, tuleb hakata uut saaklooma otsima. On ka juhuseid, kus emailveste jaht on poegade vallatuse või kärsituse tõttu nässu läinud ning seetõttu ei võta targad emailvesed väikesi kratte jahile kaasa enne, kui nad piisavalt suured on, et ennast taltsutada suudavad.
Mis siis kõlbab söögiks?
Ilvese üheks lemmikmaiuseks on jänesed, aga kuna jäneste arvukus on olnud meil pikka aega madal, siin on ilvese peamiseks toiduobjektiks siiski metskitsed. Keskmiselt murrab ilves ühe metskitse iga 7–8 päeva järel. Metskitsede arvukus mõjutab Eestis suuresti ka ilveste arvukust. Kui kiskjal pole süüa, siis jääb teda ka vähemaks. Näiteks on andmestikest selgesti näha, kuidas 2009/2010 ja 2010/2011 aasta külmad ning lumerohked talved vähendasid Eestis metskitsede arvukust hinnanguliselt lausa 80%. See tähendas ilvesele omakorda seda, et suurenes noorte suremus, poegimisi jäeti vahele või pesakonnad olid väikesed, sest kui pole süüa, siis kuidas sa lapsi kasvatad.
Ilvese toiduobjektideks võivad olla ka näiteks rebased, kährikkoerad, kobras, pisinärilised, erinevad linnud jmt. Näiteks on Eestis teada, et ilves on ka sookure ära söönud. Rebaste ja kährikute söömisega on see häda, et neil võib olla kärntõbi. Seda haigust põhjustav süüdiklest võib ka ilvest kimbutama jääda. Olukorras, kus looduses on metskitsi vähe ja nälg sunnib kärntõves rebast sööma, võib ilvese tervis veelgi hapramaks muutuda. See oli ka üks täiendavatest asjaoludest, mis viis eelnevalt väljatoodud rasketel talvedel ning nende järel ilvese arvukust alla.
Kui palju ruumi ilves vajab?
Kodupiirkonna suurus sõltub ilvese vanusest, soost (emastel on see väiksem) ja saakloomade hulgast seal. Kui toitu on palju, ei pea väga suuri alasid läbi jalutama ja toidu leiab lauale lähemalt. Nii mahub ka ilveseid loodusesse rohkem. Konkreetsemalt numbritest rääkides võib öelda, et ilvesele võib headel aegadel isastele piisata isegi 200 km2, aga kui toitu on vähem ja seda tuleb otsida suuremalt alalt, siis liiguvad emased ilvesed ca 300 km2 ja isased ca 600 km2 suurusel alal. Näiteks jälgiti 2013. aastal Eestis kahte kaelustatud ilvest. Selle käigus selgus, et konkreetselt nende kahe looma puhul oli emase kodupiirkond 180 km2 ja isane liikus kokku lausa 800 km2 suurusel alal, aga valdavalt kasutas siiski 390 km2 suurust ala. Siinkohal on paslik välja tuua, et Viimsi valla poolsaarele jääva maismaaosa pindala on 47 km² ehk see jääb ilvesele liiga väikeseks. Ta jalutab meie alalt küll läbi, aga püsivalt siin elamiseks jääb talle poolsaarest ilmselt väheks.
Ilves Viimsi vallas
Pea igal aastal laekub mõni infokild, et ilvest on meie vallas siin või seal korra nähtud. Käesoleva aasta teeb aga eriliseks see, et meie alal liigub ringi emailves poegadega ning pesakonda kohati lausa Viimsi mõisa pargis. Sinna jõudis ta ilmselt mööda meie rohekoridore ja käis seal korra vaatamas, kas mõni metskits ka kuskil ringi liikumas. Nimelt redutas mõni aeg tagasi pargi lähedal üks grupp metskitsi. Pargis ilvestest tehtud fotolt pole päris hästi aru saada, kas poegi oli 3 või 4, aga pigem tundub usutav 3, sest 3 kutsikaga ilvesepere jäi augustis pildile ka Leppneemes. Nüüd nähti neid taaskord Leppneemes ja ühe korra ka Metsakasti rohekoridoris. Jäädvustatud materjalidest tundub, et tänaseks on alles 2 kutsikat, aga kui kellelgi on veel infot, siis võite sellest julgesti teada anda. Oluline on, et ilves liigub ühe ööga mitu kilomeetrit ja kindlasti ei jää ta näiteks Viimsi mõisa parki elutsema.
Ilvese olemasolu meie aladel näitab, et meie rohekoridorid toimivad. Ilves on oluline abimees sõraliste ja rebaste arvukuse reguleerimisel meie poolsaarel. Tasub meeles pidada, et kui piiratud alale nagu Viimsi poolsaar saab metskitsi liiga palju, satub neid ka järjest enam liiklusõnnetustesse ja kindlasti tulevad nad hea meelega nosima ka viljapuuaedadesse. Seega on hea, kui loodus ise ilvese abil nende arvukust reguleerib. Tippkiskjate olemasolu ökosüsteemis näitab selle tervist ja on igati hea indikaator.
Kuidas käituda ilvest kohates
Kuna tänapäeval elame nutiajastul, kus majadel on valvekaamerad, autodel pardakaamerad ning enamusel meist nutitelefonid taskus, siis nii tihedalt asustatud alal nagu Viimsi vald oleks imelik, kui ilves kuskil kellelgi kaamerasse ei jääks. Kui see on juhtunud, siis saada julgelt oma pilt või video Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonnale. Hoiame ilveste külaskäikudel pilku peal ja vahendame infot ka Keskkonnaagentuurile.
Kui kohtad ilvest looduses, siis üldreegel on see, et sina kõnni oma teed ja las ilves läheb oma teed. See on suur haruldus, et ilves ennast näitab. Tunne selle üle rõõmu. Tavaliselt tema sind näeb, aga sina teda mitte. Kindlasti ära ürita teda kuskile nurka suruda või ära mine talle pai tegema, ära ässita talle kallale koera või jälita teda. Kui koeraga loodusesse lähed, siis hoia ta jalutusrihma otsas, sest nii on ohutum nii kaaskodanikele kui ka teistele loomadele. See kohustus on kirjas ka Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirjas.
Kas teadsid, et …
-
… eriti tähnilise kasukaga ilveseid kutsutakse ubailvesteks. Nimi tuleb sellest, et vanadele eestlastele meenutasid tähnid põldube. Mulgimaal on seda väljendit kasutatud ka mõne inimese kohta – öeldud, et „ta on kirivene ku ubailves“.
-
… Eestis kaelustatud (et saaks looma liikumisi jälgida) ilvestele on pandud nimeks näiteks Urr, Tõnn, Sass, Täpp, Oss, Tõru, Volli, Pärt ja Lõvi.
-
… hunt on Eesti metsades ilvese ainus tõsine toidukonkurent.
-
… alates 2016. aastast pole Eestis ilvest regulaarselt kütitud. Kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Eestis, on ilves rangelt kaitstav liik (loodusdirektiiv).
-
… ilves nimega Illu kingiti 1937. aastal pojana Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkonnale ja temast sai Tallinna Loomaaia üks esimesi asukaid ning on praegugi loomaaia tunnusloomaks.
-
… Eestis elab hetkel hinnanguliselt 650–800 ilvest.
-
… Poola ilvesepopulatsiooni taastamiseks on mh Eestist sinna ümber asustatud 6 ilvest.
