Küllap pakub paljudele huvi, miks ta seekordsetest valimistest kõrvale jäi. Aga ka see, kuidas õnnestus hoida valitsemises nii pikalt stabiilsust, kas poliitikukarjääriga ongi nüüd lõpp, millise tundega annab edasi teatepulga mantlipärijale ja millega asub edaspidi tegelema.
Illar, sa asusid Viimsi valda juhtima 2020. aasta 14. jaanuaril. Mis sul on meeles oma esimesest tööpäevast Viimsi vallavanemana?
14. jaanuari õhtupoolikul oli vallavolikogu istung, kus mind ametisse valiti. Järgmisel päeval tutvusin uute kolleegide, töökorralduse ja vallamajaga. Kalender näitab, et esimese sisulise küsimusena arutasime 16. jaanuaril Laanelinnu lasteaiamaja üürilepinguga seonduvat ja esimene kohtumine vallaelanikega oli 17. jaanuaril – tervitasin Viimsi väärikate ülikoolis õppijaid. Järgnev nädal oli juba väga sisutihe – lahendamist vajasid Viimsi kooli juhtimisega seotud küsimused, arutasime Artiumi rajamisega seonduvat ja Prangli arengukava; toimusid kohtumised koolide hoolekogudega, vallavalitsuse struktuuriüksustega jpm.
Kui veel meenutada toonast aega, siis mis sind sisimas üldse ajendas Viimsi valla juhi positsiooni vastu võtma?
Ega seal pikka kaalumist ei olnud. Kui töö ministeeriumis otsa lõppes, siis Taavi Kotka (toonane Viimsi vallavolikogu esimees – toim.) helistas juba järgmisel päeval. See oligi esimene tööpakkumine ja kuna mul erilist tahtmist kaua oodata või kaaluda ei olnud, saigi see vastu võetud. Eks hiljem tuli teisi tööpakkumisi ka, aga otsus oli juba tehtud.
Aga kordagi ei olnud kõhklust endal, et äkki pole ikka päris minu asi?
Mulle on uued väljakutsed ja uute teadmiste ning kogemuste omandamine alati meeldinud.
Sinu valitsemisaja pikkuseks Viimsi vallavanemana on viis aastat ja üksteist kuud. Vaadates eelnevate vallajuhtide ametiaegasid, on see pikk aeg, sest võrreldava tulemuseni on jõudnud vähesed – tegelikult ainult üks senistest vallavanematest. Milliste tunnetega vaatad tagasi oma pea kuueaastasele valitsemisperioodile? Kas oskad selgitada, mis sellise stabiilsuse üldse tagas?
Jah, enne minu tulekut perioodil 2013-2019 vahetus vallavanem Viimsis kaheksal korral. Ilmselt olid sellel väga erinevad põhjused, aga stabiilsust tõesti ei olnud.
Millised asjaolud võimaldasid mul kuus aastat vallavanemana töötada?
Pärast 2021. aastal toimunud valimisi moodustasime koalitsiooni, kus oli neli osapoolt. Lisaks vallavanema ametile anti mulle ka koalitsiooninõukogu esimehe roll. Kuigi kaolitsiooni koosseisus toimusid mõned muudatused, võib igal juhul väita, et suures plaanis oli tegemist koostööd tegeva meeskonnaga. Seda esiteks. Teiseks, Tallinna näitel on öeldud, et neljast osapoolest koosnevat koalitsiooni on väga keeruline koos hoida. Tegelikult on sellisel meeskonnal omad eelised, aga ühiste seisukohtade leidmisega tuleb muidugi kõvasti vaeva näha. Ma ei olnud varem kunagi nii palju kompromisside otsimisega tegelenud, kui nüüd koalitsiooninõukogu juhtides. Erinevate osapoolte seisukohtadega arvestamine on aga samuti koalitsiooni kooshoidmisele kaasa aidanud.
Loomulikult aitas stabiilsuse tagamisele kaasa ka tugev meeskond vallavalitsuses. Suur aitäh abivallavanematele ja kõigile teistele vallavalitsuse töötajatele – olete olnud väga hea meeskond!
Kas see märksõna võiks siis olla koostöö, mis on selle pea kuueaastase stabiilsuse valitsemises toonud?
Koostöö on tõesti oluline märksõna ja muidugi ka meeskond.
Seekordsetel valimistel sa ei osalenud. Usun, et paljudele oli see üllatav. Millest selline otsus?
Vallavanemaks võib saada ka nii, et sa vallavolikogu valimistel ei kandideeri. Niimoodi kutsuti mind vallavanemaks 2020. aasta alguses, ligi kaks aastat enne järgmisi valimisi. Järgmistel valimistel ma kandideerisin, olin meie meeskonnas vallavanema kandidaat. Võitsime valimised ja jätkasingi tööd vallavanemana.
Selle aasta alguses oli kavatsus kandideerida vallavolikokku ja võimalusel jätkata veel ühe perioodi jooksul vallavanemana. Elanike tagasiside tehtule oli ju valdavalt positiivne. Mingil hetkel sai aga selgeks, et senist soodsat pärituult edaspidi ilmselt enam ei ole. Siis tegingi kiire otsuse, et aitab küll. Ja tegelikult ei peakski keegi tahtma poliitikas olla ülearu pikka aega. See ei too head ei inimesele endale ega ka teistele. Poliitika ei pea muutuma omaette eesmärgiks – et iga hinna eest võimalikult kaua ametis püsida. Selle kuue aasta jooksul on Viimsi valla tulemused olnud väga head. Ei pea tingimata ootama valimistel põrumist või midagi taolist, et minna mõru maiguga suus. Ma lähen väga heade emotsioonidega, aga kolleege jään muidugi taga igatsema.
Kas miskit jääb kripeldama ka? Miski, mis jäi tegemata või mida sulle tundub, et Viimsil oleks vaja?
Tööd ei lõpe muidugi kunagi, aga need suuremad asjad, mis meil olid kavas, viisime kenasti lõpuni. Sellised väiksemad tööd ja ehitused kulgevad omasoodu. Alati on miskit pooleli – hetkel näiteks Haabneeme kooli juurdeehitus ja erihoolekandekeskus. Mingit sellist hetke, kus kõik on valmis ja miskit pole veel alanud, ei ole. Või on ainult siis, kui rihm on lõdvaks lastud ja vahe on sisse tulnud.
Mis tundega vaatasid valimistulemustele seekordsetel valimistel? Kui palju tunned, et senise koalitsiooni heade tulemuste taga on muuseas ka usaldus sinu juhtimise ja tehtu osas?
Ma ei seostaks senise koalitsiooni kõigi osapoolte häid tulemusi valimistel – kohti said volikogus juurde nii RE, KE kui ka valimisliit Vali Viimsi – kitsalt valla juhtimisega, aga kindlasti on see tulemus märk koalitsiooni ja vallavalitsuse heast tööst, nii kitsamas kui ka laiemas mõttes.
Kuidas Viimsi kuue aasta jooksul muutunud on ja mis on see, mille üle oled isiklikult uhke ning miks?
Viimsi on kiiresti arenenud, aga oleme saavutanud tasakaalu elanikkonna juurdekasvu ja vajaliku infrastruktuuri olemasolu vahel. Elanike lisandumine on aeglustunud, vald on aga juurde saanud mitmed vajalikud hooned. Nimetatud perioodil on valminud meie uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere kooli juurdeehitused ja noortekeskus, Pärnamäe lasteaed, Haabneeme kooli juurdeehitus, Tammede park, jalgpalli- ja kergejõustikuhall ning palju muud.
Oleme pööranud suurt tähelepanu loodushoiule. Maastikukaitsealade pindala on suurenenud, esimesena Eestis kehtestasime vallaülese lindude pesitsusrahu, uues üldplaneeringus pöörame suurt tähelepanu rohevõrgustikuga seotud küsimustele. Usun, et oleme leidnud mõistliku tasakaalu avalike ja erahuvide vahel. Mõlematega arvestamine on oluline, aga see pole loomulikult lihtne.
Oleme senisest suuremat tähelepanu pööranud ettevõtlusele. Meil oli ettevõtlusaasta koos ettevõtlusgala ja muude üritustega, traditsiooniks on saanud ettevõtlusmessi korraldamine. Koostasime vallale pikaajalise vaatega arengukava ja vastuvõtmise faasi on jõudnud uus üldplaneering. Vallaelanike kaasamiseks hakkasime korraldama visioonipäeva.
Vallavalitsuses oleme taganud rahuliku tööõhkkonna ja see on väljendunud ka tulemustes. Oleme olnud edukad välisrahastuse toomisel valda. Riigi poolt kogutavate andmete alusel oleme kõige innovaatilisem omavalitsus Eestis ja parim vald.
Seega on, mille üle uhkust tunda.
Era- ja avalike huvide põrkumise teema kontekstis küsiks, kas see, mis viimasel ajal on üldplaneeringu osas tõstatunud, võib olla märk sellest, et lähenemine on muutunud? Nii, nagu asju on kunagi aetud, enam ei aeta.
Meie põhiseisukoht on üldplaneeringu koostamisel olnud, et valdav osa arendustegevusest peaks koonduma nendele aladele, mis on juba varasemalt inimkasutuses olnud. Neid on meil isegi keskuses päris palju ja nad ootavad kordategemist. Rohealad aga võiksidki üldjoontes jääda sellisteks, nagu nad praegu on.
Mis sa arvad, mis Viimsi valda järgmistel aastatel ees ootab ja millega tuleb sinu mantlipärijal arvestada?
Olen kindel, et Viimsi valda ootab ees väga ilus tulevik. Lähiaastatel saab vald endale väärilise keskusala, ka muud praegu veel räämas alad tehakse korda ja siia lisandub päris palju uusi töökohti. Viimsilased on jätkuvalt ettevõtlikud, sportlikud ja suure kultuurihuviga.
Uuel vallavanemal on tööjärg ees ja siin pole vaja nuputada, mida peaks homme tegema hakkama. Käimasolevad tööd, projektid ja ehitused – nendega tuleb end kurssi viia. Uuel inimesel on kindlasti ka uusi ideid, mida ellu viima asuda.
Kui riik hakkas majanduslikult paremini toimetulevate omavalitsuste tulubaasis tegema kärpeid, olid üks olulisemaid avalikke kriitikuid oma arvamuslugudega. Kui see vaade juba laiemaks tõmmata, siis mis pilguga vaatad kohalike omavalitsuste olevikku ja tulevikku? Mis siin saama hakkab?
Lugesin just huviga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud üleriigilise planeeringu Eesti 2050 asustuse arengustsenaariumide koonduuringut. Piirkondlik rollijaotus on omavalitsuste tulevikku kavandades selline mõiste, millele tuleb võimalikult kiiresti anda konkreetne sisu. Seejärel tekib ka selgem ettekujutus, milline võiks tulevikus olla omavalitsuste struktuur ja millised saavad olla nende poolt osutatavad teenused.
Kohalikud omavalitsused on Eestis põhiseaduse alusel autonoomsed. Oled sa mõelnud, kui palju riik peaks kohalike omavalitsuste tegemistesse sekkuma?
Põhiseaduses on öeldud, et „kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt“. Nii see peab kindlasti ka jääma, aga riigi ülesanne on välja töötada efektiivsed toimemudelid ja riik peab otsustama – eriti just siis, kui elanikkond hakkab vähenema –, milliseid teenuseid osutatakse omavalitsuse, milliseid aga piirkondlikul või riigi tasandil.
Praegu vist võib öelda, et omavalitsuste juhtimine väljendub mõõdikute süsteemis, mis justkui peaks arenguid suunama.
Omavalitsuste arengut suunatakse mitmel erineval moel, sealhulgas läbi eelarvepoliitika, aga kindlasti on oma osa ka mõõdikutel. Ühelt poolt aitavad mõõdikud süsteemselt mõelda sellele, mis on oluline. Mõnel omavalitsusel on sellist tuge rohkem tarvis, teisel vähem. Teine aspekt on kindlasti omavalitsuste omavaheline võrdlemine. Suures plaanis on see, mida riik teeb, õige ja vajalik.
Kolleegid vallavalitsuses toovad sinu silmapaistvate omadustena esile põhjalikkust ja süsteemsust. Kas need omadused on loomupärased või on töö avalikus sektoris sind selliseks drillinud?
Tore, kui inimesel on silmapaistvalt häid omadusi (naerab). Põhjalikkus ja süsteemsus on mul kindlasti aidanud erinevatel ametikohtadel edukalt toime tulla, aga ma ei oska öelda, kas need on kaasasündinud või elu jooksul omandatud iseloomuomadused. Küllap mõlemat.
Võimu juurde valitakse inimesed, kes on valijale sümpaatsed, aga ei pruugi olla vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega.
Jah, eks mingid baasoskused peavad kindlasti olemas olema, aga ega juht ei pea olema kõige targem kõigis küsimustes. Lõpuks oleneb kõik ikkagi sellest, milline on su meeskond. Tuleb aru saada ja arvestada sellega, et inimestel on erinevad tugevused, iseloomuomadused ja kogemused. Meil ei ole ühte kindlat eduvalemit ja võimalusi ebaõnnestuda on samuti palju.
Oled välja toonud meeskonna olulisust. Milline meeskond sul Viimsi vallavalitsuses oli?
Väga hea. Nagu ühe inimese puhul eraldi võetuna, otsustab ka meeskonna puhul see, millised kompetentsid ja kõik muu oluline seal kokku saavad. Meil on vallavalitsuses erineva hariduse, kogemuse ja iseloomuomadustega inimesi, kes kõik kokku moodustavad väga hea meeskonna.
Kui võtame kitsamalt vallavalitsuse liikmed, siis kõik on väga erinevad inimesed, aga meeskonnana oleme teinud head tööd. Laiemalt – kogu vallavalitsuse umbes saja inimese ulatuses – on sama lugu. Kõik suured eesmärgid oleme suutnud ellu viia ja tegemist on tulemuslikult töötava meeskonnaga.
Selleks kohtumiseks valmistudes proovisin ma leida lugusid, mis avaksid sind professionaalsete kajastuste kõrval inimesena ja isiklikul tasandil. Ega ma eriti midagi ei leidnud.
Ma ei ole pidanud vajalikuks oma isiklikku elu väga laialt eksponeerida. Kitsamas ringis töökaaslastega räägin oma isiklikest tegemistest kindlasti rohkem.
Aga poliitikuks olemise juurde see ju ikkagi käib? Peab olema avaliku elu tegelane, kes on valijatele lihtsasti kättesaadav, mõistetav, loetav ja arusaadav.
Seda muidugi, aga see ei tähenda tingimata, et sa pead oma isikliku elu avalikkuse ette tooma. Ja poliitikuks ei ole ma kunagi tahtnud saada või poliitik olla.
Kas riigikogu valimistele ei ole plaanis minna? Suur poliitika ei tõmba?
Ei tõmba.
Aga ikkagi, mis inimene on Illar Lemetti, kui ta ei tee tööd? Millega need päevad sisustuvad? Milliseid raamatuid sa loed?
Meil on kaks maakohta ja nende korras hoidmisel tegevustest puudu ei tule. Sel talvel ootab näiteks ees suur õunapuude noorenduslõikus.
Lugeda mulle meeldib, isegi väga. Kui viimase aasta-paari jooksul loetust midagi nimetada, siis väga huvitavad on olnud mitmed baltisakslaste kirjutatud meenutused. Näiteks Herbert von Blanckengageni „Maailmaajaloo serval. Meenutusi vanalt Liivimaalt 1913–1923“ või siis Theophile von Bodisco „Unustusehõlma vajunud maailmad“. Margus Müüri kriminaalromaan „Parunessi briljandid“ ja Lee Childi (kes on Jack Reacheri tegelaskuju looja) „Küllaltki ohutu ja muud lood“ olid põnev lugemine. Kellele meeldivad „Sõrmuste isand“ ja „Kääbik“, peaks kindlasti lugema ka Humphrey Carpenteri raamatut „J.R.R. Tolkien“. Nimetatud teoste autori eluloost saab teada, kuidas sündisid tema muinasjutumaailmad. Eesti raamatu aasta puhul lasin kujundada ja trükkida järjehoidja, kus lugemissoovituseks on Mark Twaini „Elu Metsikus Läänes“. See raamat on mu abikaasa poolt tõlgitud.
Igapäevaseks tegevuseks on pikad jalutuskäigud koos koer Ruudiga. Minu suureks lemmikuks on jalgpall, aga olen mänginud ka sulg- ja võrkpalli. Pildistamine on ka väga südamelähedane tegevus.
Usun, et paljude jaoks on küsimus, mis saab siis, kui Viimsi vallavalitsuse uks sinu selja taga sulgub. Mis elu hakkab Illar Lemetti elama ja millega tegelema?
Mul on tööpakkumine olemas ja jätkan põllumajanduse valdkonnas.
