Miks on nõustamine hea ja millise murega võiks pöörduda?
Inimeste elus on paremaid ja halvemaid aegu ning suutlikus raskustega toime tulla sõltub paljudest asjaoludest – probleemi olemusest, selle püsimise pikkusest, selle mõjust inimese elule tervikuna jne.
Paljud mured tekkivad seoses tervisega, kuid sageli on vastupidi – mured hakkavad mõjutama inimese tervist. Ütlemisele – jagatud mure on pool muret, on olemas ka teaduslik selgitus. Oma murest teisele inimesele rääkides peab rääkija oma peas probleemiga seotud mõtteid korrastama, et teisele end arusaadavaks teha. Rääkides saab asi juba veidi selgemaks ja nüüd saab edasi kaaluda variante olukorra muutmiseks endale meelepärasemaks.
Kuid sõbraga murest rääkimisel on mõned „agad“. Esiteks pole sõber enamasti erapooletu. Tal on raske öelda ja meil veel raskem kuulda temalt sõnumeid, mis meile ei meeldi, isegi kui see on tõde. Veel halvem on see, et sõber tahab kohe aidata ja väärt nõu anda. Sõbra soovitus sobiks tõenäoliselt temale endale, teiste puhul pole see kuigi kindel. Oma elu saab igaüks elada ainult ise ja otsused selleks tuleb samuti teha endal. Professionaal, näiteks psühholoog, oskab lähtuvalt oma teadmistest inimese psüühika toimimise ja inimeste vaheliste suhete dünaamika kohta aidata leida probleemi juurpõhjus ja võimalusi selle lahendamiseks. Edasi on inimesel võimalik otsustada, kas ta tahab sellega tõsiselt tegeleda või talle piisab, kui saaks korraks leevendust. Üks variant pole teisest halvem kui see on teadlik valik, mitte lõputu lootusetuse ja abituse tunne.
Nõustamise mõte ongi hetkeraskuste kohta selguse saamine ja teadlik muutuse tegemine või vanamoodi jätkamine. Sellepärast on ükskõik, mis murega pöörduda. Nõustaja ülesanne on ettevaatlikult aidata inimene sellesse punkti, kus ta on ise valmis otsust tegema. Nõustajal on ka ülevaade järgmiste teenuste pakkujate kohta, kui see peaks vajalik olema.
Kes on oodatud (kas igas eas, kirjeldada muresid jne)?
Rasked hetked on kõigil, sõltumata vanusest, soost, ametist jm. Kuna, erinevalt näiteks psühhoteraapiast, ei ole nõustamine seisundi ega diagnoosispetsiifiline, siis piisab, kui inimene on valmis kasvõi veidikene oma murest võõrale, kelleks nõustaja tema jaoks ju on, jagama. Sarnaselt psühhoteraapiale, kehtivad ka psühholoogilise nõustamise puhul ranged konfidentsiaalsuse ja eetikareeglid.
Paarid ja perekonnad, kes elavad läbi suhtekriisi, võiks samuti tulla nõustamisele, et uurida pere-ja paariteraapia kohta ja arutada selle võimalikku sobivust neile. Selline eeltöö säästab raha ja vähendab teraapiasse minekuga seotud stressi.
Sageli tulevad teenusele inimesed, kellel on diagnoositud ärevus või depressioon ja määratud ravi, kuid see ei anna inimese arvates soovitud tulemust. Nõustaja saab pikemalt selgitada selle häire olemust ja ravi põhimõtteid, mida arst piiratud aja tõttu pole võib olla piisavalt teinud.
Kuna inimeste töö on pingeline, läbipõlemise risk suur, siis nõustaja juures saab ennast teadlikult ventileerida. Tavapärase kirumisega võrreldes võib lisaks emotsiooni ohutule maandamisele saada ka tehnikaid enesekehtestamiseks ja on kindel, et ülemuseni see info ei jõua.
Oleme eesti keeles suhtlemise seadnud prioriteediks. Kuna nõustamise ainuke eesmärk on inimese abistamine, siis saab suhtluskeeleks valida ka vene keele, samuti inglise või soome keele.
Kas sul oleks jagada mõni hea mõte, soovitus või kogemuslugu jms?
Mõnikord astuvad inimesed ruumi ja ütlevad, ma ei tea ise ka päris täpselt, miks ma tulin, otsest probleemi mul pole. See on ju väga vahva, kui nad tulid uudishimust ja piisavalt hästi ise hakkama saavad. Kinnitust saanud teadmine, et tulen kenasti toime, teeb meile rõõmu.
Aeg ajalt juhtub ka seda, et inimene tuleb ühe, pealtnäha lihtsa, murega, kuid vestluse käigus ronivad välja hoopis tõsisemad probleemid, mida on püütud eitada, maskeerida. Inimene saab alati ise valida, millega ja kui põhjalikult ta tegeleda sooviks. Nõustaja austab tema otsust isegi, kui see ei tundu nõustajale mõistlik. Näiteks sõltlaste lähedased jätkavad sageli sõltuvust alal hoidvat käitumist, kuna tunnevad, et nii on neile endile siiski parem. Kuid elu sõltlasega ei tundu enam nii piinarikas, sest nad teavad, et see on praegu nende endi valik ja nad võivad oma otsust alati muuta.
Nõustaja ei ole kõiketeadja ega võlur, tema ülesanne on kuulata ja esitada õigel hetkel õigeid küsimusi. Sellise sekkumise tulemusel hakkab aju teistmoodi tööle ja me näeme uusi võimalusi.
Tasuta vaimse tervise teenused Viimsis
Vaimse tervise teenused on Viimsi elanikele taas tasuta kättesaadavad. Teenuste osutamise eesmärk on vaimse tervise teenuse kättesaadavuse parandamine kohalikul tasandil. Oluline on tagada, et vaimse tervise teenused oleksid kättesaadavad kõigile abivajajatele, aidates ennetada probleemide süvenemist ning toetades inimeste igapäevast toimetulekut.
Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond sai riigieelarvest vaimse tervise teenuste osutamiseks 37 993 eurot toetust. Lisaks on valla eelarvest eraldatud teenuste rahastamiseks 27 000 eurot.
Loe täpsemalt edasi, kuidas aega broneerida ja tasuta vaimse tervise teenuseid kasutada: viimsi.ee/vaimne-tervis
