Siin saab iga viimsilane midagi ise ära teha. Mida rohkem märkame omaenda tegevuse mõju naabritele ja ühisele avalikule ruumile, seda parem on meil kõigil siin elada ja järelevalvelist sekkumist oleks oluliselt vähem tarvis.
Viimsi vallavalitsuse järelevalveosakonna töö puudutab paljusid tavalisi igapäevaelu küsimusi: heakorda, avalikku korda, lemmikloomade pidamist, parkimist ja ehitiste vastavust ehitusseadustiku nõuetele. Samuti menetleb osakond kasutuslubasid ja -teatisi ning väljastab avaliku ürituse lube. Nende ülesannete kõige üldisem ja ühine eesmärk on hoida meie elukeskkonda turvalise, korrastatud ja teistega arvestavana.
Pügamata hekist hulkuva koerani
Sageli muutub järelevalve töö nähtavaks alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Näiteks kui hekk või muu rajatud haljastus takistab kõnniteel liikumist või kipub kriimustama sõidukeid. Või kui naabri aeda tungiva hooldamata haljastuse teema tuleb järelevalve lauale hoolimata selle suuresti eraõiguslikust iseloomust. Valesti pargitud auto piirab nähtavust, takistab teehooldustöid, rikub haljastust. Jäätmed „satuvad“ võõrale maale või pikaaegne müra häirib inimeste õigust oma kodus rahulikult puhata.
Müra põhjustajad võivad olla nii loomad (koerte haukumine), mutipeletajad (igal inimesel on erinev taluvuslävi) kui ka kinnistul toimuvad ehitus-, remondi- või hooldustööd. Inimesed liiguvad avalikes kohtades rihmastamata koertega või peavad iseenesestmõistetavaks, et kass võib vabalt liikuda igal pool (ja selle käigus naabrile ka mõne „kingituse“ maha jätta). Sellistes olukordades tuleb asjaolud välja selgitada, osapooled ära kuulata ning leida nõuetele vastav proportsionaalne lahendus.
Paljusid neist probleemidest saaks aga ennetada lihtsate igapäevaste läbimõeldud valikutega. Püüame mõelda sellele, kas mul just on tarvis pühapäeval kell 9 hommikul alustada muruniitmise või muude mürarikaste töödega, kui naaber ehk veel puhkab ja tahab rahus oma hommikukohvi juua. Või mõtleme oma koera pargis või metsas rihmast vabastades mitte täiesti valele arusaamale, et „minu koer ju ei hammusta“, vaid sellele, et minu asi koera omanikuna (suurema ohu allika pidajana) on tagada, et kaasinimestele ei lähtuks minu valikust hirmutunnet (võõras inimene ei tea teie koerast midagi ega peagi teadma ja võib-olla on tal varasema rünnaku või muu asjaolu tõttu ka lihtsalt hirm looma ees).
Kass ei erine millegi poolest teistest lemmikloomadest ja ta tuleb samuti hoida oma territooriumil, et vältida olukorda, kus loom kolab võõrastes aedades. Tuleks asetada ennast teise inimese pähe ja mõelda, et kui ta sooviks oma aias kassi näha, vast ta oleks siis looma ise võtnud.
Oma kinnistu korrashoid (ka sellise, millel ei asu ehitisi ja mida ei kasutata), lemmiklooma järelt koristamine, tema rihmas hoidmine avalikes kohtades, läbipääsude vabana hoidmine ja naabrite rahuga arvestamine ei pea ootama ametniku meeldetuletust või veelgi enam ettekirjutust või väärteokaristust. Nii nagu enne ehitamise alustamist tasub endale kehtiva õiguse nõuded selgeks teha, enne mürarikast tööd mõelda selle ajale ja mõjule ning enne parkimist vaadata, kas teistele jääb piisavalt ruumi ohutuks liikumiseks, tuleb ka muudes pisemates detailides viia ennast kurssi vallas kehtivate eeskirjadega ja nendest järjekindlalt lähtuda. Väike tähelepanelikkus ja mõistmine õigel ajal võib ära hoida pika vaidluse ja olulise ressursiraiskamise.
Märkame omaenda tegevuse mõju
Reeglid paraku ongi tihti ainsad, mis aitavad meil ühises ruumis üksteisega arvestada. See, mis ühe inimese jaoks tundub väike ebamugavus, võib teise jaoks tähendada igapäevast ebameeldivust, takistust, hirmu või ohtu. Teele ulatuv hooldamata hekk võib sundida teie lapse sõiduteele, kinni pargitud juurdepääs raskendada teile abi saabumist ning õhtune müra häirida teie naabruskonna puhkust.
Omaenda tegevuse mõju märkamine on hooliva kogukonna üks aluseid. Tegelikult on seda ka igaühepoolne tähelepanu juhtimine kellegi rikkumisele või ebameeldivuste tekitamisele. Oleme sageli kas liiga ükskõiksed, kartlikud või on meil muud põhjused, miks me ei ütle naabrile, ehitajale, kassiomanikule, lahtist koera jalutavale inimesele, et mind häirib see tegevus ja ehk saab seda teha teisiti. Viisakas ja oma õigusi austav suhtlus võib paljud probleemid eos lahendada, enne kui need jõuavad tülini või järelevalvelise sanktsioonini.
Järelevalveosakonna soov on, et probleemid saaksid lahendatud võimalikult vara ning elanikud järgiksid nõudeid omal algatusel ja lugu pidades meie ühiskonnana toimimisest. Kui puudus kõrvaldatakse enne ametlikku sekkumist, jäävad ära tarbetud konfliktid ja pikad ressursirohked menetlused. Nii säästame elanike maksuraha, ametnike aega ning saame pöörata rohkem tähelepanu olukordadele, kus abi ja sekkumist ka tegelikult kõige enam vajatakse.
Ettekirjutused ja sanktsioonid paraku jäävad järelevalve töö osaks olukordades, kus nende kasutamine on põhjendatud ja muud meetmed ei vii mõistmiseni. Meie kõigi ühine siht võiks aga olla, et vajadus sanktsioonide järele väheneks elanike teadlikkuse suurendamise, vastutustunde, enda teise inimese „pähe“ asetamise ja koostöö tulemusel.
Lugupidav ja rahulik suhtumine
Selle eelduseks on ka selged nõuded eeskirjades ning vallavalitsuse järelevalveosakonna valmisolek neid arusaadavalt selgitada. Ärge kartke meie poole pöörduda küsimustega, meile on pigem ikkagi omane abi pakkumine inimestele, kes ise soovivad olla õiguskuulekad ja teistega arvestavad.
Muidugi on ka neid inimesi, kes ei püüa ega tahagi millestki aru saada ja nende õigustele ei korreleeru mingil põhjusel kohustus teistega arvestada. Tuleb siis aru saada, et nende inimeste tegevuse suhtes oleme järjekindlad ja tõhusad ning rakendame sanktsioone niikaua, kui tekib arusaamine ja rikkumine lõpeb. Nii kaitseme kõige paremini oma õiguskuulekaid elanikke ja avalikke huve.
Erimeelsuste korral aitab alati lugupidav, rahulik suhtlus. Kui olukord seda võimaldab, tasub naabrile rahulikult selgitada, mis häirib ja millist lahendust oodatakse. Võimalik, et inimene ei ole oma tegevuse mõju ise märganud. Kui probleem püsib või vajab ametlikku hinnangut, tuleb sellest järelevalveosakonnale teada anda, kirjeldades võimalikult täpselt asukohta ja asjaolusid. Samamoodi on oluline märgata puudusi valla avalikus ruumis ja nendest teavitada. Näiteks kui kuskil puudub kaevuluuk, ohtlikult murdunud puu, metsa alla viidud jäätmed jne. Isegi kui sageli teema ei kuulu riikliku järelevalve raamidesse, siis selgitame ikkagi, kuidas edasi või kelle poole pöörduda.
Hindamatu kogukonna panus
Kogukonna panus ja vallavalitsuse töö täiendavad teineteist ja ei saa eksisteerida eraldi. Vald peab hoolitsema oma ülesannete täitmise eest ning iga elanik saab hoida oma koduümbrust ja kasutada ühist ruumi hoolivalt ning teisi austavalt. Külaseltside, korteriühistute ja naabrite ühine algatus aitab kujundada harjumusi, millest võidab kogu piirkond ja vald tervikuna.
Kutsun kõiki viimsilasi märkama, küsima ja tegutsema enne, kui väikesest puudusest kasvab suur probleem. Korrastame oma koduümbruse, oma kinnistud, arvestame naabrite ning teiste kaasinimestega ning hoiame teed ja ühised alad turvalistena. Parem elukvaliteet sünnib neist igapäevastest väikestest tegudest, mida igaüks meist saab ise teha.
