Kriisina käsitleme tavaliselt ootamatuid pingelisi olukordi, mis sunnivad meid tavapäratult toime tulema ning muutustega kohanema. Kuigi selline seisund pole just ihaldusväärne, teame, et suurim patt on „heal“ kriisil raisku minna lasta. Seega, ehk just tänu tolleaegsele kriisile, on meil täna põhjust rõõmu tunda uue, kaasaegse ruumilahendusega ning spetsiaalselt kooli vajadustele kohandatud juurdeehituse üle.
Haabneeme kooli õpetajate toa akendest oli viimastel aastatel võimalik jälgida uue õppehoone ehitamist. „Iga kord, kui õpetajate tuppa läksin, heitsin pilgu ka ehitusplatsile. Teades, et ühel päeval valmivad seal meie uued õpperuumid, rõõmustas iga kerkinud korrus õpetajaid väga. Ootus ja elevus oli suur, kui paari kuu eest kauaoodatud töö- ja õpperuumid lõpuks valmisid,“ kirjeldab oma emotsioone kooli eripedagoog-nõustaja Merlis Maalmann.
Juurdeehitus, mis eelkõige on mõeldud koolis õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste õpitingimuste parandamiseks ja tugispetsialistidele sobivate töötingimuste loomiseks, sai teoks eelkõige tänu Viimsi vallavalitsuse, mida esindas haridusosakonna juht Maiu Plumer, ja kooli juhtkonna, mida esindas koolijuht Vivika Kupper, teineteisemõistmisele ning koostööle.
Uued ruumid toovad rõõmu
Kooli tugiteenuste juht Riin Peeters meenutab, et projekt küpses kogukonna ja koolipere mõtetes juba mitmeid aastaid. Suurimaks mureks olid just väikeklasside õpilaste õpitingimused, sest need lapsed vajavad eduelamuste saamiseks õppetöös rahulikku keskkonda, väiksemaid rühmi ja rohkem individuaalset tuge.
Mõnda aega aitas ruumikitsikust leevendada moodulklasside paigaldamine kooli juurde. Kuid see oli ikkagi ajutine lahendus, mis võimaldas mingi aja vältel väikeklassidel oma tööd jätkata. Aga moodulklassid ei paku siiski statsionaarsete klassiruumidega võrreldavat kvaliteetset õpikeskkonda.
Üheks oluliseks uue majaosa eeliseks peavad nii Riin Peeters kui Merlis Maalmann ja ka inglise keele õpetaja Ariel Kristel Pallo, et õpilased ei pea enam osadeks tundideks minema õppima Artiumisse. Kõik tunnevad rõõmu uue majaosa töötingimuste ja keskkonna üle.
Riin Peeters: „Kui varem pidid tugispetsialistid õpilastega töötama seal, kus parasjagu vaba koht leidus – koridoris, sööklas, garderoobis või isegi õpetajate toas, siis nüüd on igal tugispetsialistil oma tööruum. See võimaldab pakkuda õpilastele rahulikumat ja privaatsust tagavat keskkonda, mis on eriti oluline nende jaoks, kes vajavad stabiilsust, vaikust ja turvatunnet.“
Ariel Kristel Pallo on veendunud, et uued ruumid on varasemalt oma koduklassita olnud õpetajatele andnud juurde aega – ressurssi, mida igapäevases koolisaginas õpetajal nii tihti napib ja mida ühest ruumist teise tuhisedes, tunniks vajalikke materjale üles seades ning taas alla võttes väga juurde igatseti.
Eripedagoog Merlis Maalmann leiab, et spetsiaalselt erivajadustega õpilaste õpetamise eripärasid arvestades loodud klassiruum on tõstnud märgatavalt ka tema enda motivatsiooni. „Tulen iga päev tööle suure rõõmuga, teen oma tööd pühendumusega ja saan nautida väga häid töötingimusi. Isiklik eripedagoogi kabinet võimaldab ruumi kujundada täielikult õppijate vajadusi arvestades - nii ruumijaotuse, sisustuse kui ka õppematerjalide paigutuse osas seintel“, nendib ta rahulolevalt. „Uues õppehoones asuvast avarast, valgusrikkast ja neutraalsetes toonides eripedagoogi tööruumist on saanud turvaline, tuttav ja toetav keskkond ka õpilastele. Selline ruum toetab igati nii õppimist kui ka õpetamist.“
Laste ja noorte aina kasvavad vaimse tervisega seotud probleemid ning kooliõpilaste seas üha laiemalt levinud vajadus kohandatud õpikeskkonna järele on viimastel aastatel seadnud paljud kohalikud omavalitsused keeruliste eelarveotsuste ette. Aina kasvav vajadus pakkuda õpilastele erinevaid kohandusi õppetöö korraldamisel või täiendavat tuge, näiteks individuaalset lähenemist, õppetempo kohandamist, väiksemaid õpperühmi või spetsialistide nõustamist, nõuab paratamatult täiendavat investeerimist kaasaegsesse taristusse.
Liikuma kutsuv kool
Aga vaimu aitab alati virge ja erksana hoida ka liikumine, mida Haabneeme koolis samuti oluliseks peetakse. Haabneeme kool on liitunud programmiga „Liikuma kutsuv kool“. Uutest ruumidest rääkides ei saa mainimata jätta, et koolil on nüüd ka oma suusabaas. Haabneemes on juba aastaid õpilastesse suusapisikut süstinud liikumisõpetaja Bert Tippi ning tema eestvedamisel on jõutud viimase 12 aastaga seisu, et suuskadele saab korraga panna vähemalt neli klassitäit lapsi!
„Kui ainult jalanumbrid lastel päris samad ei juhtu olema! Suures plaanis ei ole vahet, kas tunnis joosta, palli mängida või suusatada. Igale tegevuse peale leidub alati nii nina krimpsutajaid kui ka nautijaid,“ mõtiskleb Bert Tippi.
Suusaaladel on Haabneeme koolil sel aastal ette näidata kadestamisväärne tulemus - Harjumaa koolidevahelistelt võistlustelt toodi koju 5 võitu kuuest võistlusklassist. Ja selles ühes võistlusklassis oli ju ka ikka tulemuseks hõbedane teine koht.
Õpetaja Berdi sõnul on läbivalt kõikides vanuseklassides edukas olla võimalik vaid siis, kui suur töö teha ära algklassides. Õpilased on igal talvel kasvõi 1-2 nädalat suusatundides. Nii ei teki ühelgi klassil aastat, mil nad suuskadel poleks olnud. „Meie edu taga on ikkagi see, et alates teisest kooliastmest on keskmise Haabneeme kooli õpilase suusaoskus hea, mõnel ka väga hea ja nemad aitavadki kooli edukalt esindada. Loomulikult ei ole võimalik tippu tõusta üksi pingutades,“ ütleb suusaõpetaja.
Siinkohal kiidab Bert kolleege liikumisõpetajaid Kirke Aitsenit, Kaisa Õunpuud ja Ülari Kaisi, kes panevad alati ise ka suusad alla ja näitavad õpilastele harjutused ette. Õpetaja Ülari on suures suusavaimustuses isegi Vasaloppeti suusamaratoni läbinud. Bert Tippi aga valdab üht „võlukunsti“, mille abita suusaaladel maailma tippu jõuda polegi võimalik. Nimelt on ta viimastel hooaegadel oma määrdemeistri oskustega aidanud Eesti suusatajaid mitmetel maailmakarika etappidel. Ilmselt just sealt tekkis riigi olümpiakoondisel sel talvel mõte kaasata ta ka Val di Fiemmes toimunud võistlustele.
Bert ise on tänulik sellise kogemuse saamise võimaluse eest nii kolleegidele kui koolijuht Vivika Kupperile, kes toetasid tema minekut ning suutsid sel perioodil katta tema ülesandeid koolis. „Eks tulemuste taga on alati meeskonnatöö,“ tõdeb Bert Tippi.
Koolijuht Vivika nõustub, et suurepäraseid tulemusi (ja vahet pole, millises valdkonnas) toovad koolile eelkõige õpilased, keda nende õpetajad on inspireerinud: „Kui õpetaja on ise eeskujuks ja teeb oma tööd suure pühendumusega, kandub see innustus peaaegu alati ka õpilastele.“
Seetõttu peab ta väga oluliseks oskust märgata ja tunnustada nii õpilaste kui ka õpetajate pingutusi ja saavutusi. „Kui koolis väärtustatakse inimeste tööd ja nende panust, tekib ka suurem motivatsioon pingutada ning oma kooli esindada,“ on ta veendunud ning rõhutab ühtlasi ka lastevanemate tähtsat rolli, kelle ja milleta oleks kooliperel üksi väga keeruline sama edukas olla.
Oleme Haabneeme koolis õnnelikud, et Viimsi vallavalitsus on igati toetanud eesmärki tagada igale valla lapsele võimaluse õppida vastavalt oma võimetele ja vajadustele ning tunda end koolikeskkonnas turvaliselt ja toetatuna.
