Planeeringuala hõlmab Rohuneeme tee 1, Muuli tee 49, Kivila tee 8 ja Rohuneeme tee 5a kinnistuid ning selle kogupindala on ligikaudu 7,8 hektarit. Tegemist on endise kalatööstuse territooriumiga, kus paiknevad praegu valdavalt amortiseerunud tootmishooned ja tehnorajatised.
Detailplaneeringu algatamise korral hakataks otsima terviklikku lahendust, kuidas kujundada ala ümber kaasaegseks ja mitmekesiseks piirkonnaks. Sinna võiksid tulevikus lisanduda ettevõtlus- ja teeninduspinnad, äri- ja elufunktsiooniga hooned ning ühiskondlikud hooned. Eraldiseisvaid korterelamuid lähtetingimused ette ei näe. Üheks keskseks eesmärgiks on avada mereäär senisest rohkem avalikkusele ning kujundada sinna kvaliteetne ja hästi ühendatud avalik ruum.
Mereäär muutuks avatumaks ja mitmekesisemaks
Planeeringu lähteseisukohad näevad ette, et rannaäärne osa jääks ülejäänud alast avaramaks ja rohelisemaks. Sinna kavandataks väiksemaid randa teenindavaid hooneid, näiteks kohvikuid, saunaala või kioskid, galeriid, kuid elamufunktsiooni mereäärsele alale ei planeerita. Suur osa rannaäärsest alast tuleks kujundada avalikkusele suunatud alaks.
Mere äärde on kavas planeerida kergliiklusega rannapromenaad koos puhkekohtade, pinkide, joogiveepunktide, tegevusalade ja valgustusega. Samuti on kavas rajada turvaline jalgteede võrgustik, mis ühendaks omavahel rannapromenaadi, Kivila pargi ning valla peamised kergteed.
Oluline põhimõte on hoonestuse sobitamine mereäärsesse keskkonda. Hoonete kõrgus ja tihedus on nähtud mere suunas astmeliselt vähenema, et säilitada vaateid ja vältida rannaäärse ala liigset sulgemist hoonestusega. Ka parkimine soovitakse lahendada viisil, mis ei muudaks uut piirkonda autokeskselt kujundatud alaks. Valdav osa parkimiskohtadest kavandatakse hoonete sisse või maa alla ning maapealsed parklad oleksid väiksemad ja haljastusega liigendatud. Alale tuleb rajada väljakuid, parke ja haljastatud alasid, mis seovad hoonestuse terviklikuks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.
Ühe võimaliku ruumilise elemendina nähakse ette läbi planeeringuala kulgevat jalakäijate peatänavat, mis võiks perspektiivis ühendada Haabneeme rannaala Karulaugu terviseradade ja Pärnamäe külaga. Tänava äärde kavandataks jalakäijatele ja kergliiklejatele mugavad liikumisvõimalused ning ettevõtlust ja teenuseid. Endise kalatööstuse korstnad soovitakse säilitada ajaloolise tööstuspärandi maamärgina ning kujundada nende ümber keskne väljak.
Abivallavanem Alar Mik ütles, et tegemist on Viimsi keskusala arengu seisukohalt olulise piirkonnaga. „Praegu on tegemist suuresti suletud ja amortiseerunud endise tööstusalaga, kuigi asukoht mere ääres annab sellele väga suure potentsiaali. Tulevikus võiks sellest kujuneda Viimsi keskusala mereäärne jätk või vallakeskuse mereväravad, kus oleks rohkem avalikku ruumi, rohelust ning võimalusi mere ääres liikumiseks ja vaba aja sisustamiseks,“ ütles Mik.
Planeeringuala joonis. Planeeringuala hõlmab Rohuneeme tee 1, Muuli tee 49, Kivila tee 8 ja Rohuneeme tee 5a kinnistuid ning selle kogupindala on ligikaudu 7,8 hektarit.
Kavandatav arengusuund lähtub uuest üldplaneeringust
Kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgi on ala tootmis- ja jäätmehoidla maa. Detailplaneeringu algatamisega soovitakse kehtivat üldplaneeringut muuta. See lähenemine vastab ka koostatavale Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringule, millega on sellele piirkonnale ette nähtud arenguala, ettevõtlusala, roheala, ühiskondlike ehitiste ala ja supelrannaala arengusuunad. Rannapoolses osas nähakse ette ettevõtluse ja roheluse ühendamist ning väiksemahulisi randa teenindavaid funktsioone. Ülejäänud alal nähakse ette mitmekesine arengusuund, kus võiksid kõrvuti paikneda ettevõtlus, teenused, ühiskondlikud hooned ning avalikud rohe- ja puhkealad. Kortereid võiks kavandada üksnes äri- ja muude funktsioonidega kombineeritud hoonetesse ning eraldiseisvaid korterelamuid alale ette ei nähta.
„Ala ümberkujundamine võiks anda uusi võimalusi ka ettevõtlusele. Mereäärne asukoht sobib hästi toitlustuse, teenuste, majutuse, vaba aja veetmise ja turismiga seotud tegevusteks ning võib tuua Viimsisse juurde ka kohalikke töökohti. Sama tähtis on siduda rannapiirkond tervikuks – tulevikus võiks siit kujuneda ühendus Haabneeme rannapromenaadi ja kavandatava Miiduranna pargi ning Haabneeme erinevate piirkondlike keskuste vahel,“ ütles abivallavanem Alar Mik.
Planeeringu käigus kaalutakse erinevaid lahendusi
Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et ala lõplik lahendus oleks juba teada või selgunud. Planeeringu koostamisel tuleb esitada vähemalt kolm alternatiivset eskiislahendust ning algatamistaotlusega esitatud eskiisi ei võeta automaatselt edasise töö aluseks. Lisaks on lähtetingimustes ette nähtud alale arhitektuurivõistluse korraldamine.
Planeeringu käigus tuleb teha ka topo-geodeetiline, dendroloogiline ning pinnase- ja jääkreostuse uuring. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järgi ei ole praegu alust eeldada planeeringuga kaasnevat olulist keskkonnamõju, kuid keskkonnatingimusi ja vajalikke uuringuid täpsustatakse menetluse jooksul.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus toodud orienteeruva ajakava järgi ulatuvad detailplaneeringu menetlusetapid ligi kolme aastani.
Planeeringuala kuulub eraomanikele ning detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Brem Kinnisvarahooldus OÜ. Planeeringu algatamise üle otsuse tegemine jõuab vallavolikogu lauale eeldatavasti novembris.
