Difteeria-teetanuse vaktsiin – miks ja millal?

Difteeria-teetanuse vaktsiini saadakse juba lapseeas, kuid oluline on meeles pidada, et alates 25. eluaastast tuleb kaitset uuendada iga 10 aasta järel.

Difteeria ja teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalsed nakkushaigused, mis võivad kulgeda raskelt ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Ühe liitvaktsiiniga saab kaitse mõlema haiguse vastu, kuna nende vaktsineerimisskeem on sama.

Rasked nakkushaigused
Difteeria on äge nakkushaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses inimene. Tavaliselt algab haigus kurgu- ja mandlipõletikuna, mille korral tekivad hingamisteedesse hallikad või valkjad kattud. Raskematel juhtudel võivad need levida kõri ja hingamisteedesse ning põhjustada hingamisraskusi või isegi hingamisteede sulguse. Haigusega võivad kaasneda palavik, kurguvalu, lümfisõlmede turse, neelamisraskused ja üldine halb enesetunne. Difteeria võib lõppeda väga raskete tüsistuste või surmaga.

Teetanus tekib enamasti siis, kui bakter satub organismi haava kaudu. Nakatuda võib näiteks mullaga kokku puutunud torke- või lõikehaava kaudu – olgu selleks roostes naelale astumine, aiatöödel saadud vigastus või loomahammustus. Teetanust põhjustava bakteri eosed on looduses laialt levinud: mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus.

Teetanusele on iseloomulikud valulikud lihaskrambid ja lihasjäikus. Sageli algab haigus lõualihaste pingega ning edasi võivad tekkida neelamisraskused, kaela- ja seljalihaste jäikus ning kogu keha haaravad krambid. Kuigi kergemaid haigusjuhte on võimalik ravida, võib raske teetanus lõppeda surmaga.

Täiskasvanu, kes ei ole kunagi difteeria-teetanuse vaktsiini saanud, vajab esmase kaitse saavutamiseks kolme doosi. Esimene doos tehakse esimesel võimalusel, teine kuu aega hiljem ning kolmas kuus kuud pärast esimest süsti. Seejärel piisab kordusvaktsiinist iga 10 aasta järel.

Lapsi vaktsineeritakse vähem
Eestis on laste vaktsineerimise hõlmatus viimastel aastatel langenud. 2023. aasta andmetel oli 2-aastastest lastest vaktsineeritud 84%, kuigi soovituslik tase on vähemalt 95%. See tähendab, et nakkushaiguste leviku risk võib suureneda ning haigused, mida oleme harjunud pidama haruldaseks, võivad taas sagedamini esineda.

Laste vaktsineerimist alustatakse juba kolmandal elukuul. Järgmised doosid tehakse 4,5 kuu vanuselt, 6 kuu vanuselt ja 2-aastaselt. Revaktsineerimised toimuvad 6–7-aastaselt ja 15–16-aastaselt. Kahjuks ka koolis jääb sageli vaktsiin tegemata.
 
Vaktsineerimine on oluline ka reisimisel. Difteeria haigusjuhte esineb jätkuvalt näiteks Lätis ja Venemaal ning suurema riskiga piirkondadeks peetakse mitmeid Aasia ja Aafrika riike ning piirkondi, kus vaktsineerimiskaitse on langenud või esineb humanitaarkriise.
Oluline on teada, et ei difteeria ega teetanuse läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust. Seetõttu on vaktsineerimine kõige tõhusam viis enda ja oma lähedaste kaitsmiseks.

Vaktsiinid aitavad immuunsüsteemil haigustekitajad kiiresti ära tunda ja nendega võidelda. Nii saab organism kaitse ilma, et inimene peaks raske haiguse läbi põdema.

Hea uudis on see, et difteeria-teetanuse vaktsiin on inimestele Eestis tasuta. Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui ka apteekides, kus pakutakse vaktsineerimise teenust.

Viimsis ja selle lähiümbruses on võimalik kohapeal vaktsineerida kolmes apteegis: Viimsi Keskuse Apotheka apteegis, Randvere MEIE Benu apteegis ja Miiduranna Südameapteegis.