Viimsi vald on juhtpartner projektis „CircularRoad – Closing the Loop with Recycled Materials in Road Construction“ (ringmajanduslik tee – ringlusse võetud materjalide ringi sulgemine teedeehituses), mis sai Interreg Central Baltic rahastusmeetmest heakskiidu. Kuigi teedeehitus vajab rohkelt materjale ja meil tekib suures koguses ehitus- ning tööstusjäätmeid, kasutatakse ringlusse võetud materjale ja jäätmeid teedeehituses vähe. Välisprojekt käsitlebki Kesk-Läänemere piirkonnas ühist keskkonnaalast väljakutset, millega antakse jäätmetele teedeehituses uus kasutus.
Mida tähendab ringmajandusliku tee kontseptsioon?
See tähendab, et valdavalt prügilasse saadetavad väärtuslikud materjalid – lammutusjäätmed, põletusjäägid, vanadest rehvidest saadav materjal ja taaskasutatud asfalt – leiavad uue elukäigu tee osana. Selle asemel, et tuua Eestisse looduslikku kivi ja kruusa naaberriikidest, saab ringmajanduse põhimõtteid järgides kasutada kohalikke ressursse, mis muidu keskkonda koormaksid. Sellest võidab nii keskkond kui ka majandus.
Projekti üldine eesmärk on näidata, kuidas ringmajanduse printsiipe saab edukalt rakendada teedeehituses, parendades jäätmeahelaid ja katsetades uudseid materjale. Peamised „CircularRoad“ projekti tegevused hõlmavad jäätmevoogude kaardistamist, sidusrühmade võrgustike loomist, innovaatiliste tehniliste lahenduste väljatöötamist ning kahe kergliiklustee demoobjekti ehitamist ja seiret – üks neist Viimsis ja teine Cēsises (Lätis). Lisaks korraldatakse inseneride koolitusi, koostatakse heade tavade juhendid ja tõstetakse kogukonna teadlikkust.
Projekt ühendab kuut partnerit neljast riigist
Viimsi vallavalitsus (Eesti) on projekti juhtpartner, kes vastutab kogu projekti koordineerimise, üldjuhtimise ja tee kui pilootobjekti rajamise eest Viimsis. Cēsise omavalitsus (Läti) rajab teise näidistee ja koordineerib ehitustegevusi. Tallinna tehnikaülikool (Eesti) vastutab tehniliste lahenduste väljatöötamise, materjaliuuringute ja kvaliteedikontrolli eest. Riia tehnikaülikool (Läti) keskendub kummi- ja asfaldimodifitseeritud sideainete arendamisele. Turku rakenduskõrgkool (Soome) kaardistab jäätmevood ja loob ettevõtete vahelised koostöövõrgustikud. KTH kuninglik tehnikaülikool (Rootsi) juhib teadlikkuse tõstmist ja koolitusprogramme.
Kõrgkoolid integreerivad projekti tulemused oma õppekavadesse, mis tähendab, et järgmised inseneride põlvkonnad oskavad juba keskkonnasäästlikumat taristut kavandada.
Viimsi valla roll projektis
Viimsi valla teedespetsialist Siim Jürima selgitas, et Viimsi vald rajab projekti raames innovatiivse kergliiklustee Randvere ja Metsakasti külade vahel asuvale G. H. Schüdlöffeli teele. „Kvaliteetne ja ohutu tee ei pea alati tähendama loodusressursside ja traditsiooniliste ehitusmaterjalide kasutamist. Kasutades vähemalt 75% ringlusmaterjalidest, loome turvalise liiklusühenduse, panustades samal ajal puhtamasse elukeskkonda.“
G. H. Schüdlöffeli tee ühendab kahte küla, võimaldab ligipääsu metsaradadele ja on ka lastele koolitee. „Rajatav kergtee saab olema nii praktiline ja ohutu liikluslahendus kui ka eeskuju teistele Eesti omavalitsustele,“ lisas Jürima.
Kavas kokku hoida 3510 tonni looduslikku materjali
Pilootlahenduse rajamisel vastutab Viimsi vald kui projekti vedaja kahe innovatiivse kergliiklustee tehnilise projekteerimise ja ehitamise eest, kus kasutatakse erinevaid ringmaterjalide segusid teekihtides. Vald osaleb ka saadud teadmiste ning välja töötatud tehnoloogiate levitamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisel.
Viimsi elanikud saavad kasutada uut kvaliteetset kergliiklusteed, mis ühendab Metsakasti ja Randvere külad ja sealsed kergteed. Kaks demoala, millest üks Viimsis ja teine Cēsises, katavad kokku ligikaudu 3900 ruutmeetrit ning nende teede ehitamiseks kulub kokku 4680 tonni materjale. Neist vähemalt 3510 tonni ehk 75% moodustavad ringlusse võetud ja jäätmematerjalid, mis tähendab, et kokku hoitakse 3510 tonni looduslikke materjale – võrdväärne umbes 350 veoauto täiskoormaga kruusa ja kivi, mida muidu oleks tulnud keskkonnast kaevandada või naaberriikidest importida.
Projekt viiakse läbi aastatel 2026–2028
Projekt „CircularRoad“ alustab 2026. aasta kevadel ning kestab kolm aastat kuni 2029. aasta kevadeni. Viimsi näidistee projekteerimine ja ehitamine algab 2027. aasta alguses ning esialgse ajakava järgi lõppeb 2028. aasta alguses, seejärel algab pikaajaline seire, mis jätkub ka pärast projekti ametlikku lõppu. Projekti pilootala algab Randvere kooli juurest, kus praegu kergtee lõppeb. Töödega kulgetakse Schüdlöffeli tee äärset ala mööda kuni Hobuvankri ja Ülemise tee ristmikuni, kus omavahel seotakse uus kergtee ja Hobuvankri kergtee. Kui eelarve võimaldab (sõltuvalt ehitushindadest), jätkatakse kergteega kuni Metsakasti küla asumini.
Vallavanem Siiri Visnapuu tõi esile projekti laiema tähenduse: „Tänan südamest meie projektimeeskonda ja kõiki partnereid selle projekti algatamisel. „CircularRoad“ projekt on suurepärane näide sellest, kuidas rahvusvaheline koostöö ja uuenduslik mõtlemine aitavad luua paremat elukeskkonda meie kogukonnale. Randvere ja Metsakasti külade vaheline ohutu kergliiklustee parandab igapäevast liikuvust, kuid samal ajal anname ka panuse keskkonnasäästlikumasse tulevikku, näidates, et jäätmed võivad olla väärtuslik ressurss, mitte koormav probleem.“
Viimsi valla elanikke teavitatakse projekti arengust regulaarselt ning pärast demotee valmimist korraldatakse tutvustusüritus.
PROJEKTI INFO
Meede: Interreg Central Baltic
Projekt: CircularRoad – Closing the Loop with Recycled Materials in Road Construction
Kogumaksumus: 2 239 575,88 eurot
Viimsi osa: 606 232,84 eurot
Viimsi toetus 80%: 484 986,27 eurot
Viimsi omaosalus 20%: 121 246,57 eurot
Tegevuste kestvus: 36 kuud
Eesmärk: Ringmajanduspõhimõtete rakendamine teedeehituses läbi jäätmevoogude kaardistamise, innovaatiliste materjalilahenduste ja kergliiklusteede ehitamise
