Alanud aasta toob fookusesse Viimsi saared  

15.01.2026 | 10:11

Alanud aasta toob fookusesse Viimsi saared. Tänavune teema-aasta on pühendatud Viimsi valla saartele. Kas teadsid, et veidi enam kui kolmandik Viimsi valla pindalast tuleb just meie saartest?  

Kui valla pindalaks on 73 ruutkilomeetrit, siis 26 ruutkilomeetrit annavad sellest saared. Kokku on Viimsi vallal 15 saart, tuntumad ja suurimad neist muidugi Prangli ja Naissaar. Huvitav on ka teada, et Eestil on kokku 2317 meresaart. Kui 2015. aastal oli neid ilusa ümmarguse numbri jagu ehk 2222, siis iga kaheksa aasta tagant teeb riik ajakohase kaardistuse ja nii sai Eesti ka saari juurde. Viimsi valla saarte  ja laidude arv on nende aastate jooksul samuti suurenenud.  

Kolm meie valla saart on Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud püsiasustusega väikesaarteks – Prangli, Naissaar ja Kräsuli. Kokku on selliseid püsielanikega väikesaari Eestis 18, seega on kolm Viimsi valla saart selles loetelus üpris väärikas esindus.  

Mida aga saarte aasta toob? Kuigi plaanid ja ideed, mida alanud teema-aasta raames korda saata, on vähemal või suuremal määral veel vormi võtmas, on üks asi kindel – saarele tuleb sel aastal minna! Päris huvitav oleks teada statistikat, kui paljud Viimsi valla 23 000 elanikust on mõnda meie oma valla saart külastanud. Alanud 2026. aastal on meil võimalus sellesse statistikasse oma panus anda – minna saarele ja sealse eluoluga lähemalt tutvust teha.  

Päris kindlasti tuleb sel aastal juttu saarte inimestest, lugudest ja ajaloost. Põnevad on ju faktid, et Prangli saart on esmakordselt mainitud 1397. aastal ja see on ainus saar Põhja-Eestis, kus on elatud pidevalt üle 600 aasta või et Eesti esimene LED-tehnoloogiga varustatud tulepaak asus Vullikrunni väikesaarel. Oleme võtnud eesmärgiks, et iga kuu ühes Viimsi Teataja numbris teeme lähemat tutvust valla saartega. Avapaugu artiklisarjale „Viimsi saared“ annabki juba selles lehenumbris valla väikesaar – Vullikrunn.  

Kahtlemata on võimalusi saarte aasta tähistamiseks palju. Elu saarel on ju täpselt sama lai kui mandril, küll oma nüansside ja eripäradega, kuid teemasid jagub kultuurist looduseni ja ajaloost igapäevaeluni. See teeb ka alanud teema-aasta eriliseks. Kui muidu on teema-aastat peaasjalikult vedanud üks vallavalitsuse osakond, siis nüüd annavad oma panuse pea kõik vallavalitsuse osakonnad. Koondame mõtted kokku, teeme plaanideks ja hakkame saarte aastaga minema.  

Kutsume vallavalitsuse poolt kõiki kaasa mõtlema, kuidas saarte aastat sisustada. Kui Sul on saarte aastaga seoses välja pakkuda mõni hea mõte, mis sel aastal teoks võiks saada, siis need on väga oodatud meilile [email protected]. Kuna saarte aasta plaanid võtavad alles oma kuju, siis just nüüd ongi õige hetk oma head mõtted teele panna.  

Loodame juba peagi hakata saarte aasta infot avaldama. Veidi avab ideedelaegast juba selles lehenumbris merenduse spetsialist Raul Illisson. Nagu ikka, tuleb see info valla veebilehele, sotsiaalmeediasse ja jooksvalt ka siiasamasse, Viimsi Teatajasse.  

Saarte aasta annab võimaluse tuua saared veelgi lähemale kogu Viimsi kogukonnale. Olgu see läbi sündmuste, lugude, kohtumiste või isiklike saarekülastuste – iga kokkupuude aitab paremini mõista saarte eripära ja väärtust. Just inimeste huvi ja teadlikkus on see, mis hoiab saared elavana ka tulevikus.  

Head uut Viimsi valla saarte aastat meile kõigile! Erilised tervitused saarerahvale!  

KENT KERNER

kommunikatsiooniosakonna juhataja

open graph imagesearch block image