Aasta peale asutamist oli raamatukogul 50 lugejat ning kogus 139 raamatut. Esimese raamatukogu tarvitamise kodukorra kehtestas vallavolikogu 1937. aastal. 900-raamatuga kogust sai korraga laenutada 2 köidet ja need pidi tagastama kahe nädala pärast. Õigeaegselt tagastamata raamatu kohta tuli tasuda leppetrahvi 1 sent iga viivitatud nädala eest.
Ometi oli õige pea selge, et raamatukogu ei ole pelgalt raamatute kogu, vaid koht, kus elab vaimsus ja uudishimu. 1939. aasta lõpus korraldati raamatukogus esimene üritus. Selleks oli üleriigilise raamatunädala aktus ja pidu, kus tutvustati raamatukogu ja raamatuid, et äratada elanikes lugemishuvi. Inimesi tuli kohale üle poolesaja. Raamatukogu hoiti korras vabatahtlikkuse alusel. Raamatukoguhoidjatena tegutsesid esimestel kümnenditel kordamööda nii õpetajad, vallasekretär kui postitöötaja.
Asta Joost andis raamatukogule hinge, Tiiu Valm tõi uude ajastusse
Raamatukogu vahetas mitmeid kordi asukohta, kuid 1976. aastal saadi kalurikolhoosi keskuses spetsiaalselt raamatukogu tarbeks projekteeritud ja sisustatud ruumid. Siseviimistlus oli tolle aja kohta suurejooneline, eriti muljetavaldav oli lugemissaali ja trepikoja vaheline vitraaž. Raamatukogus oli lugemissaal 28-kohaga, eraldi perioodika lugemistuba ning spetsiaalselt lastele sisustatud rõõmsate värvide ja eritellimusel valmistatud mööbliga ruum. Eestis ei olnud tol ajal just palju raamatukogusid, millel oleksid olnud nii esinduslikud ruumid ja sisukas töö.
Iga raamatukogu hing on tema inimesed. 1977. aastal asus raamatukogu juhatajana ametisse Asta Joost, kes pani aluse lugejate seas populaarsetele ja kõrgelt hinnatud kirjandusõhtute korraldamise traditsioonile. Raamatukogu juurde moodustati raamatuklubi ROPS - Raamat On Parim Sõber. Klubiõhtutel kohtuti kirjanikega ja arutleti elavalt kirjanduse üle. Ürituste head taset näitab ka see, et enamus Eesti Raadio toonastest kirjandussaadetest salvestati just Viimsi raamatukogus.
Kui Asta Joost andis raamatukogule hinge, siis Tiiu Valm (direktor aastatel 2014-2024) tõi Viimsi raamatukogu uude ajastusse – sellesse, kus raamatute kõrval on kindel koht kultuurisündmustel ja kogukonnaprojektidel. Tema eestvedamisel kujunes kaubanduskeskuses 2020. aastal avatud raamatukogust kultuurikeskus, kus kohtuvad põlvkonnad, ideed ja loominguline energia.
Aastakümnete jooksul on raamatukogu kasvanud koos Viimsi vallaga. Kui vanasti jõudsid raamatud kogusse hobuvankriga ja lugejaid loendati kümnetes, siis nüüd toob raamatukuller uusi raamatuid üks-kaks korda nädalas ning raamatukogust käib läbi tuhandeid inimesi. Tänane Viimsi raamatukogu on palju enamat kui raamaturiiulid. Siin kohtuvad inimesed koosolekuteks ja mõttevahetusteks, siit leitakse inspiratsiooni, tehakse kodutöid, korraldatakse näitusi. Lastele avatakse uks raamatute maailma ning täiskasvanutele on pelgupaigaks, kuhu tulla, kui tahad hetkekes argipäevast välja astuda.
Aastas külastab raamatukogu 250 000 inimest, laenutatakse 250 000 raamatut, mis teeb keskmiselt 11 laenutust iga valla elaniku kohta. Üritusi ja koolitusi toimub aastas üle kahesaja ehk et pea iga päev toimub kas mõni kohtumine, arutelu, õpituba või koolitus.
Avatud koht kõigile, kus saab õppida suhelda, mõelda ja luua
Viimsi raamatukogu ei vaata ainult minevikku, vaid astub julgelt tulevikku. 2025. aastal sündis mitmeid uusi algatusi, mis on kokku toonud eri põlvkonnad, teadmised ja kogukonna energia ning mis loovad raamatukogus senisest veelgi mitmekesisema ja elavama õhkkonna. Kevadel alustasime Beebiklubiga, mis on kohtumispaigaks kõige väiksematele ja nende vanematele, esimene samm raamatukokku. Sügisel alustas Mäluklubi, kus sõltumata vanusest saab hoida vaimu värskena ning harjutada tähelepanu ning treenida mälu. Värske algatus on Noorte raamatuklubi koostöös noortekeskusega, see annab võimaluse arutleda teoste üle just noortele omases vabas ja inspireerivas õhkkonnas. Koostöös Viimsi Päevakeskusega toimuvad kord kuus kultuuriloolised loengud. Uus koostöövorm on piirkonnapolitseiniku vastuvõtud raamatukogus, mida katsetasime oktoobris-novembris ning mis tõi turvalisuse nõu ja toe inimestele lähemale. Aastalõpu kuudel on koostöös huvikooliga väljas putukanäitus koos töötubadega, mille käigus valmib näiteks putukahotell. Esmaspäeviti annab raamatukogus vanemaealistele nutinõu digimentor. Kõik need ettevõtmised on selleks, et raamatukogu oleks avatud kõigile, koht, kus saab õppida, suhelda, mõelda ja luua.
Uued tehnoloogiad ja lugejate ootused toovad kaasa muutusi. Kuid raamatukogu põhiolemus ei muutu, see jääb paigaks, kus inimesed ja raamatud kohtuvad. 105 aasta pikkune teekond on tõestus sellest, et raamatukogu pole lihtsalt hoone või asutus, vaid elav osa kogukonnast. Iga külastaja, iga loetud raamat ja iga vestlus raamatukoguhoidjaga on selle loo uus lehekülg.
Sünnipäeva tähistamine on eelkõige tänuhetk – kõigile lugejatele, töötajatele, toetajatele ja unistajatele, kes on Viimsi raamatukogu loo oluliseks osaks. Eriti suur tänu neile, kes on aidanud teha raamatukogust enamat kui lihtsalt lugemiskoha.
Olgu järgnevad aastad sama sisukad kui need esimesed sada viis – täis raamatuid, inimesi ja lugusid, mis muudavad maailma natuke paremaks.
