"Mälutehnikad aitavad meid mälu treenimisel. Kognitiivsed protsessid aeglustuvad aastate lisandumisega meil kõigil. Seetõttu tulekski ennetusega tegeleda juba varakult. Mitte siis, kui mäluprobleemid juba käes. Mälutreenerid tulevad appi, kui inimesed ise tahavad oma mälu treenida," ütleb Leelo Ainsoo.
Mälutreenerid annavad nippe ning suuniseid, kuidas oma mälu treenida. "Aga sama oluline on ka suhtlemine ja osalemine erinevatel üritustel. Olla uudishimulik, tunda maailma vastu huvi. Pelgalt kodus teleri vaatamisest ja ristsõnade lahendamisest jääb väheks."
Mälu treenimine on nagu iga teine pingutus, mis eeldab teatud tehnikate omandamist ja järjepidevat praktiseerimist. Harjutused tehakse sõltuvalt eesmärgist: kes soovib arendada nimede, numbrite, faktide meeldejätmist, kes lihtsalt oma mõtlemist ergutada.
"See on lõbus ja mänguline. Ma ei ole kindel, kas mälutreening üldse on õige sõna, pigem kasutaksin oma õpetaja Anu Jonuksi väljendit "neuroobika", mis tähendab seda, et aju aktiivsena hoidmisel tekivad neuronite vahel pidevalt seosed,“ selgitab ta.
Aju rutiinist väljatoomiseks sobivad hästi lihtsad igapäevased harjutused. Alustuseks võivad paremakäelised proovida vasaku käega hambaid pesta või juukseid kammida. Riietudes võib katsetada pimesi riiete valimist ja selgapanekut. Poodi või tööle minnes ja sealt tulles võiks kasutada teistsuguseid marsruute, et automaatpiloot välja lülitada ja midagi uut kogeda. Sama kehtib uude poodi või restorani minemise kohta – esialgu on ehk raskem oma eelistusi üles leida, aga aju on tööle rakendatud. Et vajalikud asjad ja tegevused jääksid meelde, on vaja eelkõige keskenduda ja koondada oma tähelepanu. Me ei saa meeles pidada seda, millele me ei keskendu.
Mälu tuleb treenida igas eas
Mälutreening pole vaid eakate pärusmaa. Tänapäeval on uut infot nii palju, et see tõukab vana eest ja me ei salvesta kõike. "Meie mõtlemist ja mäletamist mõjutavad nutiseadmed, mis on ühest küljest suurepärased abilised, aga teisalt kasutame oma mälu nende tõttu üha vähem. Mälu treenimisega ei ole kunagi hilja alustada. Mälu areneb pidevalt ja harjutamise käigus," ütleb Leelo.
Üheks kõige vanemaks on method of loci ehk asukoha meetod. Asjad, mida tahad meelde jätta, tuleb paigutada endale tuttavatesse kohtadesse ja ruumidesse. Nõnda saab neid hiljem visualiseerimise kaudu meenutada.
Mälutreening on teisisõnu oma aju vähem kasutatavate osade või lausa kasutamata osade aktiveerimine. "Soovitan lugeda raamatut "Mälutreening võhikutele". Pisut keerulises keeles küll, aga väga kasulik. Nii saab sellest raamatust teada, kuidas anda iga päev tegevust aju erinevatele osadele. Näiteks eesajukoort hoiab aktiivsena male, oimusagarat mõne luuletuse päheõppimine, kiirusagarale meeldib sudokude lahendamine, aga ka golf, basaalganglionidele sobivad tasakaaluharjutused, käte ja jalgade liigutusi sünkroniseerivad harjutused ning väikeajule lauatennis, seltskonnatantsud, jooga, taiji," loetleb mälutreener.
Iga päev on soovitatav midagi uut õppida ja enda jaoks talletada: sobib nii põneva artikli lugemine kui ka uue tutvuse loomine. "Aju on teadmishimuline ja ootab, et kogeksime pidevalt midagi uut. Uue info ja faktide meeldejätmine sujub paremini, kui seostame seda juba olemasolevate teadmistega."
Kordamine on tarkuse ema
Meelespidamisel on kolm etappi: info omandamine, salvestamine ja säilitamine ning kolmandaks selle kasutamine ehk meenutamine. Lühiajaline mälu on inimesel vaid seitse pluss-miinus kaks ühikut. See tähendab, et kui me uut infot kas mõttes või valjusti üle ei korda, püsib see meeles vaid 10–15 sekundit. Seepärast ongi igas õppeprotsessis kordamisel nii tähtis roll.
Mälu pole omadus, see on võime. Mälu on tegusõna. Mälu on võime midagi meelde jätta. Aga oluline on, kuidas asju meelde jätta ja mil viisil seda teha.
Mnemoonika aitab visuaalsete piltide, lausete ja sõnade abil siduda informatsiooni ja seda meelde jätta. Näiteks osadeks jaotamine on mnemotehnika üks harjutusi, mis on levinud meetod jätmaks meelde telefoninumbreid või koode. See toimib numbrijada kolme- või neljakaupa rühmadesse jagades. Visualiseerimine on tõhus variant jätmaks meelde inimese nimi – see seotakse mõne esemega. Mida äärmuslikumaid ja rumalamaid seoseid piltidega luua, seda paremini aju uue nime meelde jätab. Samuti võib mõelda välja laulu või rütmi, et asju meeles pidada. Näiteks et 30 päeva on aprillis, septembris, juunis ja novembris.
Ajule on kasulik õppida mõnd võõrkeelt. Kuigi vanemas eas on uue keele õppimine raskem kui noorena, on aju teile selle eest tänulik: paraneb kognitiivne võimekus. Isegi päevas kõigest mõne uue võõrsõna õppimine tuleb ajule kasuks.
Loomingulised tegevused annavad lisaks näpuosavusele hoogu ka kujutlusvõimele, mis hakkab samuti vananedes hääbuma. Võimalikke tegevusi on palju, alates joonistamisest ja keraamikast kuni kudumise ja tikkimiseni. "Samas ei tohiks jääda mugavustsooni, tehes vaid seda, mida juba niigi oskate, vaid proovige uusi tegevusi, mis teid proovile panevad. Lugege raamatuid mõne teema kohta, millest olete ammu tahtnud rohkem teada, näiteks aiandus, astronoomia, linnud, ning püüdke teadmisi ka päriselus rakendada, märgates enda ümber õpitut. Lugeda võib ka endale meelepärast romaani ning püüda seda võimalikult detailselt kellelegi edasi jutustada. Raamatute lugemine treenib mälu, annab juurde faktilisi teadmisi ja parandab jutustamisoskust. Soovitan ka raamatuid regulaarselt valjusti kellelegi ette lugeda," ütleb Leelo.
Mälutreening nagu klubi
Leelo Ainsoo on pidevalt praktiseeriv koolitatud mälutreener, kes juba viiendat aastat korraldab mäluklubide üritusi. Ta kuulub Eesti vanemaealiste mälu treenerite ühendusse MTÜ 65 ( 65b.weebly.com), kus mõeldakse välja uusi ülesandeid ja harjutusi. Tema ühing annab välja ka veidi teistmoodi mõistatuste ajakirja Särts, kust leiab samuti palju harjutusi mälu treenimiseks.
Leelo Ainsoo treeningud toimuvad iga kuu viimasel laupäeval Viimsi raamatukogus. Mäluklubi järgmine kohtumine on uuel aastal kavas juba laupäeval, 24. jaanuaril kell 12.
Haabneeme päevakeskuses koguneb mäluklubi iga kuu viimasel reedel, seda veavad Airi Ausmees ja Rita Porosk. Rohkem infot leiab veebiaadressilt viimsihoolekandekeskus.ee/huviringid/.
Ülesandeid mälu treenimiseks
Aju treenimine võib olla ka lihtsalt numbrite meeldejätmine. Igaüks meist võiks vähemalt kolme endale olulise telefoninumbri pähe õppida. Kuidas jätta meelde telefoninumbrit, PIN-koode? Mälutreener selgitab, et numbreid saab meelde jätta seostades. Kui vaatate numbrikombinatsioone, saab meeldejätmisel seostada seda kas majanumbri, laste arvu, jalanumbri või mingi muu tuttava numbriga. Kui on tuttav kombinatsioon, mõelge legend juurde.
Kuidas jätta meelde, kas triikraud sai välja tõmmatud? Välisuks lukustatud? Tõhusaks meeldejätmiseks keskenduge hetkeks. Sellele aitab kaasa iseendaga rääkimine. Nii tehkegi: öelge valjul häälel välja, et panin prillid köögilauale! Võtsin hommikused rohud ära! Tõmbasin juhtme seinast!
Leelo Ainsoo teeb mälutreeninguid Viimsi raamatukogus. Foto: erakogu
Viimati uuendatud 05.01.2026
