Detailplaneeringud

Viimsi Vallavalitsuse 10.03.2026 korraldus nr 87 "Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Rohuneeme külas, Sadama tee 11, Sadama tee 11a ja Sadama tee L1 katastriüksustel".

Sadama tee 11 (89001:003:1953), Sadama tee 11a (89001:001:2935) ja Sadama tee L1 (89001:001:2934) katastriüksuste detailplaneeringu algatamise eesmärk on olemasoleva väikesadama laiendamine ja ehitusõiguse määramine sadamat teenindavate hoonete ja sadamarajatiste (kaitse- ja sildumisrajatiste) ehitamiseks, sadamaakvatooriumi määramiseks, krundi tehnovõrkudega varustamise põhimõtete määramiseks, krundile juurdepääsu lahendamiseks, liikluskorralduslike tingimuste määramiseks, kallasraja asukoha määramiseks ja kallasrajale avaliku kasutusega juurdepääsu määramiseks.

Planeeringualal asub tegutsev Rohuneeme väikesadam ja Sadama tee. Planeeringuala asub Rohuneeme küla läänerannikul ning piirneb läänest ja põhjast Tallinna lahega, idast elamukruntidega Külaniidu tee 3 (89001:003:0936), Sadama tee 16 (89001:003:1951), Sadama tee 16a (89001:003:1954), Sadama tee 14 (89001:003:1949), Sadama tee 12 (89001:003:1759), Sadama tee 10 (89001:003:1758), Sadama tee 8 (89001:003:0422), Sadama tee 2 (89001:003:0417) ning transpordimaa kruntidega Sadama tee 2a (89001:003:0418) ja 11251 Viimsi-Rohuneeme tee (89001:024:0005), lõunast piirneb planeeringuala endise lootsisadama kruntidega Sadama tee 9 (89001:003:1166) ja Sadama tee 7 (89001:003:1710) ning elamukruntidega Sadama tee 3 (89001:003:1167) ja Rohuneeme tee 109 (89001:003:2070). Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik läbi viia topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 3.03.2026 korraldus nr 76 „Leppneeme küla, Lännemäe tee 19 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”.

Detailplaneeringuga kavandatakse Lännemäe tee 19 (89001:003:0928, elamumaa 50% /maatulundusmaa 50%, 10 423 m2) katastriüksuse jagamist kaheks elamumaakrundiks ning üheks või kaheks maatulundusmaakrundiks. Lännemäe tee poolsesse külge planeeritavale uuele elamumaakrundile nähakse ette ehitusõigus väikeelamu ja abihoonete püstitamiseks. Katastriüksuse lõunapoolne osa planeeritakse maatulundusmaaks.

Planeeringualaga piirnevad: Lännemäe tee lõik 2 (89001:003:1934, transpordimaa 100%), Lännemäe tee 21 (89001:003:1024, maatulundusmaa 85% /elamumaa 15%), Uuekalda (89001:003:1492, maatulundusmaa 100%) ja Lootuse (89001:001:1461, maatulundusmaa 100%). Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik läbi viia haljastuse hinnang ja topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 3.03.2026 korraldus nr 75 „Miiduranna küla, Laineharja tee 6 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”.

Laineharja tee 6 katastriüksuse (89001:023:0006, 100% ärimaa, 2630 m2) detailplaneeringu algatamise eesmärk on krundi kasutamise sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning ehitusõiguse planeerimine üksikelamu ja abihoone(te) püstitamiseks.

Planeeringualaga külgnevad vahetult elamukrundid Laineharja tee 4 ja Madise tee 9 ning teed: Laineharja tee ja Laineoru tee. Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Laineharja tee 6 maakasutuse juhtfunktsioon ärimaa, kuid üldplaneeringus on märge, et sätestatud maakasutuse juhtfunktsioon kehtib ainult olemasoleva (üldplaneering kehtestati 11.01.2000) rendilepingu kehtivuse ajal ning rendilepingu lõpetamise puhul võib seda kinnistut kasutada vaid elamumaa sihtotstarbel. Koostamisel oleva uue Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu kohaselt on Laineharja tee 6 piirkonnas maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamuala. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik läbi viia topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsus 8.12.2025 korraldus nr 462 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksusel“.

Detailplaneeringu algatamise eesmärk on Männisaare katastriüksuse (89001:001:0915, elamumaa 100%, 7814 m²) jagamine neljaks üksikelamukrundiks ja üheks teekrundiks ning üksikelamukruntidele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasena. Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 25.11.2025 korraldus nr 440 “Äigrumäe küla, Liivamäe katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneering on algatatud Äigrumäe küla, Liivamäe (89001:010:1472, maatulundusmaa 100%, 6508 m²) katastriüksusel. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on Liivamäe katastriüksusele nelja elamumaa sihtotstarbega krundi planeerimine ning ehitusõiguse andmine üksikelamute püstitamiseks. Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasena. Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring ja haljastuse hinnang.

Viimsi Vallavalitsuse 21.10.2025 korraldus nr 407 „Leppneeme küla, Kärimetsa ja Põllu katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneering on algatatud Leppneeme küla, Kärimetsa (89001:003:1750, elamumaa 100%, 5114 m²) ja Põllu (89001:003:0155, maatulundusmaa 100%, 6985 m²) katastriüksustel.

Detailplaneeringu algatamise eesmärgid on: Kärimetsa ja Põllu katastriüksuste jagamine, kahe elamumaa sihtotstarbega krundi planeerimine, et püstitada neile üksikelamud, roheala (metsaala) planeerimine ja transpordimaa sihtotstarbega krundi planeerimine.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, kuivõrd elamukrundid planeeritakse valdavas ulatuses üldplaneeringukohasele elamumaale (EV). Valdavas ulatuses jääb planeeritav ala looduslikuks, sh suuremas ulatuses ka katastriüksustele jääv üldplaneeringukohane EHR ala.

Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring ja haljastuse hinnang.

Viimsi Vallavalitsuse 14.10.2025 korraldus nr 386 „Laiakülas, Kaarlemetsa, Väike-Kaarle ja Käspremäe tee L5 katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Planeeringuala asub Laiaküla lõunaosas, Viimsi, Maardu ja Jõelähtme kokkupuutekohas, Narva maantee T12 (Vana-Narva mnt) ääres. Planeeringuala piirneb katastriüksustega: Narva maantee T12 (89001:001:1215), Narva maantee lõik 2 (89001:010:3522), Käspremetsa (89001:010:3523), Uus-Käspre tee lõik 3 (89001:010:3519), Lilleoru põik 13 (89001:010:1673), Lilleoru põik 11 (89001:010:1672), Lilleoru põik 5 (89001:010:1665), Suur-Kaarle (89001:010:2565) ja Lääne-Kopli (89001:010:0028).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja avalik huvi on planeeringuala põhjaosas paikneva teekoridori (Käspremäe tee L5) asukoha muutmine, nii et moodustuks loogiline ja sidus teedevõrgustik. Käspremäe tee koridori nihutatakse ca 40 m lõuna poole, et ühendada see planeeringuala naaberkrundil Uus-Käspre tee lõik 3 katastriüksusel asuva vallale kuuluva teega, kuna olemasolev tee sumbub hoonestatud elamukruntide piiril ega saa seetõttu lääne suunal jätkuda.

Detailplaneeringu koostamise teine eesmärk on loodusliku maa kruntide planeerimine ja vähese keskkonnamõjuga tootmis- ja ärikruntide planeerimine Kaarlemetsa katastriüksuse Vana-Narva mnt-ga piirnevale alale. Detailplaneeringuga määratakse tootmis- ja ärikruntide ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks, lahendatakse kruntidele juurdepääsud, parkimine, kruntide tehnovõrkudega varustamine, haljastus jm asjakohased ülesanded.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on roheala krundi planeerimine kehtiva üldplaneeringu kohasele väikeelamu reservmaa juhtotstarbega alale ja sidusa jalgteede võrgustiku planeerimine.

Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 30.09.2025 korraldus nr 367 „Muuga külas, Tondimetsa tee 10, Lasti tee 19, Lasti tee 17, Lasti tee 17a, Lasti tee 17b, Kasekännu tee 62, Lasti tee 13, Lasti tee 13a ja Lasti tee 15 katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu-ala asub Muuga sadama vahetus naabruses Lasti teega piirneval alal. Muuga sadam jääb põhjakaarde, lõunasse jäävad ulatuslikud elamualad (endised nõukogudeaegsed suvilaühistud). Planeeringuala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, Lasti tee poolne ala on lage.  Alal leidub hulgaliselt rändrahne ja võimalik on ka käpaliste  leidumine. Alal asuvad mitmed II ja III kaitsekategooria looma- ning linnuliigi elu-, sigimis- ja toitumisalad ning rändeteed.

Detailplaneering algatatakse roheala kruntide, äri- ja tootmismaa kruntide ja tee kruntide planeerimiseks ning äri- ja tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja innovatiivse tootmis- ja laomajanduse hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise avalik huvi on eeskätt roheala krundi planeerimine tootmismaa sihtotstarbega Tondimetsa tee 10, Lasti tee 13 ja Lasti tee 13a katastriüksustele, et parimal võimalikul viisil tagada loodusväärtuste kaitse ja rohevõrgustiku toimimine. Avaliku huvi eesmärgiks on ka kehtivate detailplaneeringute kohase olulise keskkonnamõjuga objekti – naftasaaduste mahutipargi maa-ala ümberplaneerimine väiksema keskkonnamõjuga äri- ja tootmismaaks ja maa-ala kasutuselevõtmine olulise keskkonnamõjuta laomajanduse ja tootmise tarbeks. Lisaks on avalik huvi planeeringualal asuvale Kasekännu teele krundi planeerimine ja selle vallale tasuta võõrandamine. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus esmajoones meritsi transporditavatele kaupadele mõeldud laohoonete ja nutika tootmise tarbeks vajalike keskkonnasäästlike ja tehnoloogiliselt innovatiivsete hoonete püstitamiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, nahkhiirte uuring ja liiklusuuring.

Viimsi Vallavalitsuse 22.07.2025 korraldus nr 301 „Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega (89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega. Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee, Kähriku tee 1, Kähriku tee 2, Kähriku tee 3, Kähriku tee 4, Kähriku tee 5, Kähriku tee 6, Kähriku tee 7, Kähriku tee 8, Kähriku tee 9, Kähriku tee 10, Kähriku tee 11, Kähriku tee 12, Kähriku tee 13, Kähriku tee 14, Kähriku tee 15, Kähriku tee 16, Kähriku tee 17, Kähriku tee 18, Kähriku tee 19, Kähriku tee 20, Kähriku tee 22, Kähriku tee 24, Kähriku tee 26, Kähriku tee 27, Kähriku tee 28, Kähriku tee 29, Kähriku tee 30, Kähriku tee 31, Kähriku tee 32, Kähriku tee 33, Kähriku tee 34, Kähriku tee 36, Kähriku tee 37, Kähriku tee 38, Kähriku tee 41, Kähriku tee 1a, Kähriku tee 5a, Kähriku tee 6a, Kähriku tee 9a, Kähriku tee 10a, Kähriku tee 13a, Kähriku tee 14a, Kähriku tee 17a, Kähriku tee 18a, Kähriku tee 21a, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 25a, Kähriku tee 26a, Kähriku tee 27a, Kähriku tee 30a, Kähriku tee 31a, Kähriku tee 33a, Kähriku tee 34a, Kähriku tee 37a ja Kähriku tee 41a, Nõmme tee 9, Nõmme tee 11, Nõmme tee 11a, Nõmme tee 12, Nõmme tee 14, Palumetsa tee 10, Palumetsa tee 11, Salumetsa tee 11, Salumetsa tee 12. Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 ha. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele, määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted.

Juurdepääs planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, detailplaneeringuga muudetakse planeeringualal kehtivat Kase maaüksuse detailplaneeringut (kehtestati Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001 otsusega nr 87). Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse korraldus 8.07.2025 nr 285 "Randvere küla, reformimata riigimaaks oleva Roostiku rand, Randvere rand 1 ja osaliselt Kirikaia tee 24 katastriüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu koostamiseks lepingu sõlmimine".

Randvere küla, Roostiku rand (katastritunnus 89001:001:1662, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 9863 m2), Randvere rand 1 (katastritunnus 89001:001:1022, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 15 465 m2) ja osaliselt Kirikaia tee 24 (katastritunnus 89001:010:3010, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 12 180 m2) katastriüksuste detailplaneeringu algatamise eesmärk on tagada kallasraja läbitavus ja avalik kasutus Kirikaia tee 24 katastriüksusel läbi jalakäijate silla planeerimise vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 5 lõikele 1, selgitada välja tingimused Roostiku rand katastriüksuse munitsipaliseerimiseks ning ühtlasi lahendada üldplaneeringukohane supelranna ala ja määrata vajadusel supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised arvestades looduslikke tingimusi. Detailplaneeringuga ei kavandata hooneid. Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 28 637 m². 

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane. 

Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring (juhul, kui kõrghaljastuse lähedusse kavandatakse rajatisi).

Viimsi Vallavolikogu 25.06.2025 otsus nr 18 „Naissaar, Väikeheinamaa küla / Lillängin, Viigi, Jürgensoni ja Raineri katastriüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Naissaarel Väikeheinamaa / Lillängin külas Viigi (89001:001:0325, maatulundusmaa 100%, suurus 9129 m²), Jürgensoni (89001:001:0033, maatulundusmaa 100%, suurus 16 549 m²) ja Raineri (89001:001:0370, maatulundusmaa 100%, suurus 25 954 m²) katastriüksustel algatati detailplaneering Naissaare üldplaneeringu kohase 100 m ehituskeeluvööndi ning Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjas täpsustatud 50 m ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus suvilate/elamute ehitamiseks planeeringuala merepoolsele osale. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb olukorrast, kus Viigi, Jürgensoni ja Raineri katastriüksustel asuvad ajaloolised talukohad, kuid algne hoonestus ei ole säilinud. Kuivõrd uusi elamuid/suvilaid saab Naissaare looduspargi kaitse-eeskirja kohaselt planeerida kunagise elamu asukohale ja need on asunud merele lähemal kui 50 m, siis tuleb ehituskeeluvööndi vähendamise osas muuta kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Naissaare üldplaneeringut, vähendades ehituskeeluvööndit Viigi katastriüksusel (ehituskeeluvööndis paikneva) kunagise hoone olemasoleva vundamendi osas, Jürgensoni katastriüksusel olemasoleva maakeldri osas, Raineri katastriüksusel planeeritava paadikuuri ning kunagise hoone olemasoleva vundamendi ehituskeeluvööndisse ulatuval osal.

Planeeringuala piirneb idast katastriüksusega Männiku tee 75 (89001:001:1899, elamumaa 100%, 6219 m²), Männiku tee L5 (89001:001:1127, transpordimaa 100%, 758 m²) ja Viigimetsa (89001:001:0326, maatulundusmaa 100%, 11 466 m²). Planeeringuala piirneb põhjast ja läänest katastriüksusega Viimsi metskond 92 (89001:001:0049, maatulundusmaa 100%, 9 951 600 m²), mis on metsane ala. Lõunast piirneb planeeringuala mererannaga.

Detailplaneeringuga on kavandatud moodustada kolm elamumaa krunti, kaks maatulundusmaa krunti ja üks transpordimaa krunt ning anda kolmele elamumaa krundile ehitusõigus suvilate/elamute püstitamiseks Naissaare üldplaneeringuga lubatud mahus. Planeeringuala suurus on 51 991 m². Detailplaneeringuga määratakse kruntide suurused, kruntide ehitusõigused, piiritletakse hoonestusalad, määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, Männiku tee paiknemine ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 nimetatud kohased ülesanded. Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring.

Eelnimetatud volikogu otsusega otsustati ühtlasi jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) planeeringuala katastriüksustel. KSH vajalikkust hinnati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise ja kavandatavate täiendavate ehitiste ehitamisega Väikeheinamaa küla ajalooliste renditalude asukohtadesse ei kaasne ranna kaitse eesmärkidega vastuolus olevat mõju looduskooslustele, ei suurene oluliselt inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju ning eskiislahendus ei ole vastuolus ka piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga. Välditakse ehitamist metsamaale, kuna Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjaga on seatud kaitse- eesmärgiks kaitsta muuhulgas maastikuilmet ja looduslikke kooslusi. Lisaks on looduskaitseseaduse kohaselt ranna piiranguvööndis, kuhu jääb ka kavandatav hoonestusala kogu ulatuses, metsade kaitse eesmärgiks muuhulgas vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12.

Viimsi Vallavalitsuse 17.06.2025 korraldus nr 258 “Lubja küla, Alajaama tee 17 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Lubja külas, Alajaama tee 17 (89001:010:3581, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 4490 m²) katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eesmärk on tootmishoone planeerimine olemasoleva alajaama tarbeks Alajaama tee 17 katastriüksusele ning transpordimaa krundi moodustamine Alajaama tee laiendamise (jalgtee) jaoks. Planeeringuala pindala on 4490 m².

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb olukorrast, kus olemasoleva alajaama tarbeks on vajalik väliseid elektriseadmeid juhtivat ja monitoorivat aparatuuri majutava juhtimishoone rajamine. Detailplaneeringuga kavandatakse piirkonda sobiv ruumiline terviklahendus. Detailplaneering on Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu koostamiseks on vajalik topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 03.06.2025 korraldus nr 244 “Viimsi alevik, Halli tee 3 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Halli tee 3 katastriüksuse (89001:001:1826, 100% tootmismaa, 3223 m²) detailplaneeringu algatamise eesmärk on uue tootmis- ja ärihoonestuse ehitamine. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusala, määratakse ehitusõigus, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning muud planeerimisseaduse §-i 126 lõikes 1 nimetatud kohased ülesanded.

Halli tee 3 paikneb väljakujunenud tootmis- ja äripiirkonnas: naabruses on laod, töökojad, ehituskauplus jms. Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Detailplaneeringu koostamiseks on vajalik topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldus nr 221 “Laiaküla, Käära tee 2 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Laiaküla, Käära tee 2 (89001:010:0816, tootmismaa 100%, 4514 m²) katastriüksuse detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise eesmärk on joogivee survetõstepumpla ehitamine. Planeeringuga kavandatakse kinnistule kaasaegne veejaam, mille eesmärk on maksimeerida saadaolevat veeressurssi ja jaotada seda efektiivsemalt tipuaja tarbimise ajal, tagades seeläbi elanikele pidevalt kvaliteetse veeteenuse. Käära tee 2 asub juba praegu survetõstepumpla (ehitisregistris rajatis nr 221297948, 11,5 m²), kuid püstitada soovitakse arvestatavalt suurem hoone (ehitisealuse pinnaga ca 330 m²).

Planeeringualaga külgnevad vahetult transpordimaad Käära tee L1 ja Altmetsa tee lõik 1, maatulundusmaa Altmetsa tee 2d ning elamumaad Altmetsa põik 2 ja Käära tee 4.

DP algatamise taotluse esitas Viimsi Haldus OÜ ning planeeringust huvitatud isik on AS Viimsi Vesi. Planeeritav veejaam asub üldplaneeringu kohaselt tootmismaa juhtotstarbega alal ning DP on üldplaneeringukohane. DP koostamiseks on vajalik topo-geodeetiline uuring.

Planeeringuga määratakse hoonestusala, ehitusõigus, tehnovõrkude asukohad, samuti antakse suunised hoone arhitektuuri ja haljastuse osas, et veejaam sobituks esteetiliselt ümbritsevasse keskkonda. Uus veejaam on oluline investeering kohaliku veeteenuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkusse, mis tagab valla elanikele usaldusväärse veevarustuse ka suureneva tarbimise tingimustes. 

Viimsi Vallavalitsuse 13.05.2025 korraldus nr 208 “Muuga külas, Lasketiiru tee 1 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Lasketiiru tee 1 katastriüksus (89001:010:1101, suurusega 3179 m², elamumaa 100%) asub Muuga küla lääneosas Muuga tee ääres. Planeeringuala piirneb põhjast elamukruntidega Lasketiiru põik 1 (89001:010:1116) ja Lasketiiru põik 3 (89001:010:1118), idast Lasketiiru teega (89001:010:1099), lõunast Muuga teega (89001:010:2148) ja läänest Mündi teega (89001:001:1189). Planeeringuala on hoonestatud, krundil paikneb kahekorruseline elumaja ja 2 kasvuhoonet. Krundi lääneosa on kaetud kõrghaljastusega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on krundi kasutamise sihtotstarbe määramine (üksikelamukrunt) ja ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 25.03.2025 korraldus nr 123 “Lubja küla, Alajaama tee 2 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Lubja külas, Alajaama tee 2 (89001:001:0619, tootmismaa 100%, 6541 m²) katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eesmärk on äri- ja tootmishoonestuse planeerimine Alajaama tee 2 katastriüksusele. Planeeringuala pindala on kokku 6541 m². Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusala, määratakse krundi ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused, määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning muud planeerimisseaduse §-s 126 lõikes 1 nimetatud kohased ülesanded.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb olukorrast, kus aastakümneid laoplatsina kasutuses olnud tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus vajab piirkonda sobivat ruumilist terviklahendust. Detailplaneeringu elluviimisel korrastub planeeringuala, samuti luuakse seeläbi juurde kodulähedasi töökohti. Detailplaneering on Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 18.03.2025 korraldus nr 111 “Püünsi küla, Kooli tee 33 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneering koostatakse eesmärgiga laiendada olemasolevat Püünsi koolimaja. Eesmärgiks on välja ehitada täiendavad klassiruumid katusekorrusele (3. maapealsele korrusele). Alal puudub kehtiv detailplaneering. 1993. a kasutusele võetud hoonet on juba laiendatud. Algselt kavandatud mahust on hoone juba enam kui 33% suurem, seega projekteerimistingimusi täiendavaks laiendamiseks enam väljastada ei saa ning tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusala, määratakse ehitusõigus, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 18.03.2025 korraldus nr 110 “Miiduranna küla, Väike-Andrese katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Miiduranna külas, Väike-Andrese (89001:010:3346, maatulundusmaa 100%, 373 m²) katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eesmärk on määrata Väike-Andrese katastriüksusele ehitusõigus olemasoleva iseteenindusliku autopesula säilitamiseks, mis on esialgselt rajatud ajutise ehitisena ning muuta krundi maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaast ärimaaks. Planeeringuala pindala on kokku 373 m².  Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasena. Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring.

Viimsi Vallavalitsuse 04.02.2025 korraldus nr 41 “Pringi küla, Mustika tee 20 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneering koostatakse eesmärgiga planeerida Mustika tee 20 katastriüksusele (89001:001:0536, elamumaa 100%, 3304 m²) suurem ehitusõigus, kui kehtiv detailplaneering võimaldab. Alal kehtiva detailplaneeringu kohaselt võib hoonete alune pind olla kuni 300 m², kuid Mustika tee 20 soovitakse püstitada ühekorruseline hoone ning suurendada ehitisealust pinda 600 m²-ni. Kehtivas detailplaneeringus määratud metsaala säilitamise kohustusega arvestatakse. Detailplaneering on üldplaneeringukohane.

"Lubja külas, kinnistute Ingli ja Viimsi tulepaak 232 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"

Viimsi Vallavolikogu algatas 18.10.2022 otsusega nr 36 Lubja külas, kinnistu Ingli detailplaneeringu, kinnitas lähteseisukohad ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise. Vallavolikogu võttis 13.02.2024 vastu täiendava otsuse nr 14 detailplaneeringu ala laiendamiseks, hõlmates sinna Viimsi tulepaak 232 kinnistu. Esialgse detailplaneeringu ala piires (Ingli kinnistul) oli soov muuta üldplaneeringu kohane pereelamumaa ning haljasala, puhke- ja virgestus- ning kaitsehaljastuse maa üldkasutatavate hoonete maaks. Laiendatud detailplaneeringu ala piires teeb detailplaneering ettepaneku muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa juhtotstarbe haljasala, puhke- ja virgestus- ning kaitsehaljastuse maaks. Seega on tegemist üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga planeerimisseaduse (PlanS) § 142 tähenduses. PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole Viimsi tulepaak 232 kinnistu arvelt laiendatud detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmisetel põhjustel:

1. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.
2. Teatud mõjuga on ehitustööd, mille mõju on lühiajaline ning nende käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.
3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ega koostamist. Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega.
4. Planeeringualale ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, riiklikke kaitsealasid, hoiualasid ega püsielupaiku.
5. Planeeringuala lähedusse jääb mitme kaitsealuse liigi elupaik ning üks kaitstav looduse üksikobjekt, kuid kõigi eelduste kohaselt ei avalda planeeringuga kavandatud tegevus neile märgatavat mõju.
6. Piirkonnas asub Lubja klindiastangu maastikukaitseala, Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala, kuid planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, lähtuvalt tegevuse iseloomust.
7. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline kumulatiivne mõju nii looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.
8. Viimsi tulepaak 232 kinnistule, mille osas planeeringuala laiendati, ei nähta detailplaneeringuga ette hoonestust ega ka rajatisi peale lõkkeplatsi ning jalg- ja tervisespordiradade, mistõttu on mõju looduslikule maastikule minimaalne.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

"Naissaar, Väikeheinamaa küla / Lillängin, Viigi, Jürgensoni ja Raineri katastriüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"

Naissaarel Väikeheinamaa / Lillängin külas Viigi (89001:001:0325), Jürgensoni (89001:001:0033) ja Raineri (89001:001:0370) katastriüksustel algatati detailplaneering Naissaare üldplaneeringu kohase 100 m ehituskeeluvööndi ning Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjas täpsustatud 50 m ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus suvilate/elamute ehitamiseks planeeringuala merepoolsele osale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Naissaare üldplaneeringut, vähendades ehituskeeluvööndit Viigi katastriüksusel (ehituskeeluvööndis paikneva) kunagise hoone olemasoleva vundamendi osas, Jürgensoni katastriüksusel olemasoleva maakeldri osas, Raineri katastriüksusel planeeritava paadikuuri ning kunagise hoone olemasoleva vundamendi ehituskeeluvööndisse ulatuval osal.

Planeeringuala piirneb idast katastriüksusega Männiku tee 75, Männiku tee L5 ja Viigimetsa. Planeeringuala piirneb põhjast ja läänest katastriüksusega Viimsi metskond 92, mis on metsane ala. Lõunast piirneb planeeringuala mererannaga.

Detailplaneeringuga on kavandatud moodustada kolm elamumaa krunti, kaks maatulundusmaa krunti ja üks transpordimaa krunt ning anda kolmele elamumaa krundile ehitusõigus suvilate/elamute püstitamiseks Naissaare üldplaneeringuga lubatud mahus. Planeeringuala suurus on 51 991 m². Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi topo-geodeetiline uuring.

25.06.2026 volikogu otsusega otsustati ühtlasi jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) planeeringuala katastriüksustel. KSH vajalikkust hinnati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega KSH eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
− kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
− kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;
− kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise ja kavandatavate täiendavate ehitiste ehitamisega Väikeheinamaa küla ajalooliste renditalude asukohtadesse ei kaasne ranna kaitse eesmärkidega vastuolus olevat mõju looduskooslustele, ei suurene oluliselt inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju ning eskiislahendus ei ole vastuolus ka piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga. Välditakse ehitamist metsamaale, kuna Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjaga on seatud kaitse- eesmärgiks kaitsta muuhulgas maastikuilmet ja looduslikke kooslusi. Lisaks on looduskaitseseaduse kohaselt ranna piiranguvööndis, kuhu jääb ka kavandatav hoonestusala kogu ulatuses, metsade kaitse eesmärgiks muuhulgas vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12.

Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsus nr 77 "Haabneeme alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"

Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%, katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa, ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone ehitamiseks.

Detailplaneeringuga jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

„Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”. 

Viimsi Vallavolikogu võttis 16. aprilli 2024 istungil vastu otsuse nr 35 Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks ja lähteseisukohtade kinnitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta maa kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks ning ehitusõiguse andmine ühe üksikelamu ning abihoone püstitamiseks katastriüksusel, mille suurus on väiksem kui lubatud elamumaa krundile üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatust ning § 33 lg 6 kohaselt asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH algatamine vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3.  Planeeringualal  ja  lähipiirkonnas  ei  paikne  Natura  2000  võrgustiku  alasid,  kaitsealasid negatiivselt ei mõjutata; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või ehitustegevusele; 6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

„Viimsi vallas, Lubja külas, kinnistute Kallaku ja Serva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”.

Viimsi Vallavolikogu algatas 10.10.2006 otsusega nr 92 Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu detailplaneeringu. Detailplaneering algatati eesmärgiga üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast ja osaliselt tootmismaast väikeelamute maaks ja kaitsealuseks maaks. Detailplaneering algatati 2006. aastal ulatuslikumale maa-alale, sealhulgas Pärtlepõllu kinnistule, kus uus detailplaneering on praeguseks kehtestatud.

Kinnistute Kallaku ja Serva detailplaneeringu eesmärgiks on Lubja küla Kallaku ja Serva kinnistutel ehitusõiguse andmine nelja ühepereelamu ja kahe väikeettevõtlusele suunatud ärihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva üldplaneeringu kohase sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast enamasti väikeelamute maaks ja osaliselt ärimaaks ning seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust.

KSH kaalumisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 3-5 sätestatust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringule koostati KSH eelhinnang (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12.2021 töö nr 21KT88) ja küsiti sellele seisukohta Keskkonnaametilt. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;
2. Tegemist on tavapäraste ehitustöödega ja nende käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist. Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega;
4. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, lähtuvalt tegevuse iseloomust. Piirkonnas puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad, samuti kultuurilise väärtusega vm tundlikud objektid ja alad;
5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline kumulatiivne mõju nii looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Keskkonnaamet asus 10.05.2022 kirjaga talle esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist lähtudes seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

„Viimsi alevik, kinnistute Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”.

Viimsi alevik, kinnistute Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 26.10.2022 korraldusega nr 437. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist viia ellu üldplaneeringut, mis näeb Kannikese tee 1 katastriüksusele ette üldkasutatavate hoonete maa. Üldplaneeringus on märgitud üldkasutatavate hoonete maa põhimõtteline asukoht Vehema tee, Halli tee, Jasmiini tee ja Kannikese tee vahelisel alal. Algatatava planeeringuga täpsustatakse katastriüksuste suuruseid ja piire vastavalt üldkasutatava maa eesmärgile. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeerida hoonestusala spordihoonele ja seda teenindavale olmehoonele ning spordihoonega seotud rajatistele.

Tulenevalt kõrgendatud avalikust huvist ning asjaolust, et kavandatud spordihall on naaberhoonestusega võrreldes suure hoonestusmahu ning seetõttu ka linnaruumilise mõjuga, on Viimsi Vallavalitsus pidanud põhjendatuks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang võimaliku olulise keskkonnamõju väljaselgitamiseks.

Viimsi Vallavalitsus jättis KSH algatamata, sest eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik. Detailplaneeringu elluviimine ei too eeldatavasti kaasa tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivne mõju pinnasele, veerežiimile või hüdrogeoloogilistele tingimustele; detailplaneeringu elluviimine eskiisil toodud mahus ei too eelduste kohaselt kaasa muud olulist negatiivset keskkonnamõju, võttes arvesse planeeringuala ja selle lähiümbruse maakasutust ning planeeringuga seatavaid keskkonnatingimusi; planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; võimaliku jääkreostuse olemasolu ning ulatuse väljaselgitamine ning vajadusel vastavate reostuse likvideerimise meetmete määramine on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus (selleks viiakse detailplaneeringu koostamise käigus läbi jääkreostuse uuring); planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.