Helikunstnik Neeme Ots sütitab muusikaga südameid

20. märts 2024
foto

Viimsilane Neeme Ots on õnnelik inimene, kes leidis oma elumõtte trompetimängus. Igal argipäeva hommikul ärkab ta teadmisega, et ees ootab üks väga kihvt päev, mis pakub talle uue võimaluse olla noortele inspireerivaks eeskujuks ja teejuhiks põnevasse muusikamaailma.

Neeme ütleb, et tema elus pole olnud mitte ühtegi päeva, mil ta tunneb, et läheb muusikakooli tööle vastumeelselt või madala motivatsiooniga. Trompeti võttis ta kätte lasteaialapsena oma muusikaõpetajast isa Aavo Otsa juhendamisel, murdis sellega välja ka rahvusvahelisele areenile, täiendas end mitmete tunnustatud õppejõudude käe all Euroopa kõrgkoolides ning  pöördus lõpuks tagasi koju oma suurima eeskuju elutööd jätkama.

Tundis isa kõrval ära oma elu kutse 
„Aavo Ots lahkus meie seast mullu üsna ootamatult,“ teatab muidu üsna naerusuine ja lahke ilmega Neeme nukralt. Kuigi just isa pani poisi trompetit mängima, siis suurim isalt saadud kingitus oligi tema kirglik eeskuju õpetajaameti vastu. Neemel lasi ta seda kogeda ka juba üsna noorelt. „Käisin isa asemel lastele esimesi tunde andmas 2006. aastal,“ meenutab 36-aastane Neeme. 

Kuni 20-aastaseks saamiseni osales ta üsna palju erinevatel suvistel kursustel ja laagrites, kus Neeme hiljem ka ise juhendajana tunde andis. Viimsi muusikakooli palgal alustas ta ametlikult tööd neli aastat tagasi ning lisaks saavad tema juhendamisel pilliõpet veel ka nii MUBA kui ka Tallinna muusikakooli trompetistid.

foto
Neeme Ots koos Hispaania trompetiprofessor Ernesto Chuliá Ramiro ja isa Aavoga.

Arendab end pidevalt sooloartistina
Õpetamisega paralleelselt on Neeme jaoks väga tähtis isiklik areng sooloartistina. Aastas tuleb tal kokku umbes poolsada soolokontserti, milleks tuleb samuti eraldi harjutada. Põnevust pakuvad talle ka erinevad koostööd. „Viimsi muusikakoolis tutvusin akordionimaailma elava legendi Henn Rebasega, kellega tekkis kohe muusikaline klapp. On olnud suur au anda koos temaga kontserte üle Eesti ning esinemised on viinud meid ka väljapoole riigipiiri. 2023. aasta lõpus ilmus meie koostöös tema heliloomingul põhinev plaat „Kiirteel”,“ ütleb Neeme tunnustavalt ja lubab, et seda muusikat kuuleb nende kahe esituses üsna pea nii mõnelgi kontserdil.

Suuri unistusi, mille poole püüelda, ta otseselt välja ei too. Pigem loodab Neeme selle peale, et vaikselt oma rada käies ja võimalusi nähes jõuavad kõik head asjad ise temani. „Ma usun sellesse. Siiralt!“

Trompetimängu parim turundaja
Neeme usub ka elukestvasse õppesse ja jagab oma rikkalikke muusikalisi kogemusi nii õpilaste kui ka teiste muusikahuvilistega. Trompeti kui puhkpilli tutvustamiseks on tal tulnud käia koolides ning osaleda muusikakooli avatud uste päeval, kus tuleb konkureerida kõikide teiste instrumentidega. Kõige ootamatuma keskkonnana pilli n-ö näitamiseks toob ta välja ühe korvpallimängu, kus ta õpilastega esines. „Korvpalliklubil Viimsi oli mäng Ukraina klubiga, kuhu meid esinema paluti. See oligi ametlik koostööprojekt sportlaste ja kohaliku muusikakooli vahel, mis tekitas põnevust ning andis võimaluse muusikal kõlada inimeste ees, kes võib-olla igapäevaselt sellega nii palju kokku ei puutu.“

„Kuidagi tuleb ju noori muusikaõpinguid alustama inspireerida ja anda neile võimalus avastada erinevaid muusikastiile,“ leiab ta. „Väga paljudele tuleb suure üllatusena, kui mitmekülgne on üks pealtnäha üsna tavaline trompet, mis tegelikult avab ukse väga põnevasse maailma.“ 

Nõudlik iseenda vastu
Neeme Otsa juurde tundi minna julgeb iga laps, ka see, kes pole kodus jõudnud pilli harjutada. Mees teeb kõik selleks, et õpilane lahkuks tunnist rõõmsal meelel ning sooviga pillimänguga edasi tegeleda. „Rõõm on kõige tähtsam!“ rõhutab ta üht oma peamist põhimõtet õpetajana. 

Trompetistina pühendab ta palju aega pilli helimaailma mõtestamisele. „Ükskõik, millist tehnikat keegi valdab või kui hea pill tal parasjagu käes on – kõla kujundamine algab peast. Kui seda tunnetust ei ole, siis ei päästa ka kõige peenem tehnika. Tegelikult oskab hea mängija ka nii-öelda halvast pillist ilusa hääle välja võluda,“ leiab Neeme. 

Neid kahte põhimõtet järgides on ta tunnis nõudlik eelkõige iseenda vastu, sest just temal tuleb võtta vastutus selle eest, et lapsed õpiksid helimaailmas orienteeruma. „Mängin neile esiteks väga palju asju ette ning püüan seda kõike ka mõtestada.“ 

foto

Teeb tunni mänguliseks
Kõige esimestes tundides püütakse paika saada õige huulte asend, millest kõik algab. Sealt edasi tegeletakse heli tekitamisega ning juba varsti tulevad ka lühemad lood. „Kuigi ma ise olen õppinud ja ka pühendan end palju just klassikalise muusika suunale, siis tundides püüan ma erinevaid žanre segada. Lastele meeldib näiteks glissando, mis on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.“ 

Võib-olla tuleb üllatusena, aga algajad peavad esimesel aastal pilli harjutama kõigest 10 minutit päevas. „Isegi kui sa tahad lõpuks väga pühenduda, minna õpingutega edasi, siis lõpuks on puhtalt füüsilisest aspektist mõistlik piirduda 2–3 tunniga. Huuled väsivad ära ja nii ongi. Trompetimäng on nagu elukestev näojooga,“ toob ta naerusuiselt välja ühe uue vaatenurga.

Õpilastele alati toeks
Kui septembris kool algab, siis oma esimese selgeks õpitud loo saab muusikakooli kontserdil esitada novembris. „Olen tihtipeale selle loo oma õpilasega koos esitanud, mis on talle suureks toeks, teeb rõõmu ning annab julgust juurde. Järgmisel korral lavale minnes tunnevad lapsed end väga palju enesekindlamalt. See kogemus aitab neid ka elus laiemalt, eriti situatsioonides, kus peab teiste eest esinema.“

Neeme Ots on tänulik Viimsi Artiumi võimaluste üle, kus lapsed saavad musitseerida maailma parima akustikaga saalides. „Me saame ilma igasuguste piiranguteta kõik oma kontserdid, arvestused ja eksamid nendes ruumides tehtud. Siinne kammersaal on kõikidest saalidest, kus ma ise kunagi käinud olen, kõige parem üldse. Seda on tunnustanud ka väga paljud klassikalise muusika maailma tipptegijad. Ma olen nii õnnelik, et saame lastele selliseid võimalusi pakkuda,“ ütleb ta õhinal.

foto
Neeme Ots ja akordionivirtuoos Henn Rebane.

Trompetimängu saab harrastada mitmel erineval viisil
Võimalused trompetiga muusikamaailmas läbi lüüa on Neeme hinnangul üsnagi arvestatavad. „Võrreldes klaveriga on konkurents kindlasti kordi väiksem ning žanre ja alternatiive tublisti rohkem. Viimsis kohapeal on selle maailmaga tutvumiseks samuti valikud olemas, kui mõned nimetada, siis puhkpilliorkester, Viimsi brass- ja jazzband ning erinevad ansamblid,“ toob ta näiteid. 

Neeme Ots tunneb uhkust iga oma isa ja enda õpilase üle, kes on trompetile ka oma akadeemilise karjääri pühendanud ning jätkanud õpinguid mainekates koolides, näiteks Hans Eisleri muusikaakadeemias Berliinis või Amsterdami konservatooriumis. 

Lõpuks rõhutab ta, et lapsed peaksid muusikat õppima eelkõige enda jaoks ja mitte ainult professionaalseks karjääriks. „Iga laps võiks mingit pilli mängida, et kogeda seda rõõmu, mida muusika pakub. See rikastab ja paneb aluse läbi elu kestvale armastusele muusika vastu. Isegi kui see pillimäng ühel hetkel tagaplaanile jääb, siis mõistab ta maailma hoopis mitmetahulisemalt ja sügavamalt.“

Uhke tunnustus
Eesti Kooriühing tunnustas Neeme Otsa aasta kultuurikorraldaja tiitliga

  • XXXV rahvusvahelised trompetipäevad ja konkurss “Trompetitalendid Tallinn 2024”. Regiooni pikema ajalooga rahvusvaheline trompetimuusika festival on toimunud järjepidevalt alates 1989. aastast. Käesoleva aasta kontserdiprogramm toob 31. märtsist kuni 6. aprillini Tallinna erinevates saalides lavale trompetimaailma tipptegijad Ameerikast, Hiinast, Brasiiliast, Hispaaniast jm. Neeme Ots on olnud selle sündmuse projektijuht alates 2015. aaastast, käesolevast aastast on ta kunstiline juht.
  • XXIX Võru vaskpillipäevad ja Aavo Otsa nimeline trompeti suveakadeemia
  • Lõuna-Eesti pikima ajalooga puhkpillimuusikafestival. Projektijuhi rollis alates 2015. aastast, 2023. aastast lööb Neeme Ots kaasa kunstilise juhina. 
  • Aavo Otsa nimeline trompeti suveakadeemia Suure-Jaanis. Üritus on toimunud järjepidevalt alates 2003. aastast. Projektijuhina on Neeme Ots vastutav aastast 2015, kunstilise juhina aastast 2023. 
  •  XIV rahvusvaheline Tallinna puhkpillifestival
  • Projektijuht alates 2015. aastast ja käesolevast aastast jätkab Neeme Ots ürituse vedamist kunstilise juhina.
  • Neeme Otsa trompeti suveakadeemia Hiiumaal (kunstiline juht).
  • Viimsi Trompetikõla (kunstiline juht).

KOMMENTAAR

Neemes elab edasi Avo Otsa armastus muusika vastu
Edmar Tuul, Viimsi muusikakooli direktor: “Viimsi muusikakooli eesmärk on innustada noori ning pakkuda neile mitmekesist elukogemust muusikalises maailmas. Aastaid on vaskpuhkpillide valdkonnas olnud selle veduriks Aavo Ots. Tänaseks on Aavo Ots meie seast lahkunud aga tema hing, naeratus ja armastus muusika vastu elab edasi. Ta elab Aavo õpilastes, keda on palju aga ka tema pojas Neeme Otsas. Oleme uhked ning õnnelikud, et Neeme on osa meie Viimsi perekonnast. Üheskoos kasvatame järgmise põlvkonna laia silmaringiga ja teotahtelisi noori.”

Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor

Fotod: Sadu-Triste Juurikas ja erakogu