Facebook
RSS
Print

Kehtestatud detailplaneeringud 2018

09.10.2018

Oktoober 2018

1. 09.10.2018 otsus nr 77 "Äigrumäe külas, kinnistu Sõstra detailplaneeringu kehtestamine"

Planeeringuala suurus on 0,87 ha ja see asub Pärnamäe kalmistu põhjapoolse osa naabruskonnas, piirnedes põhjast Äigru teega ning läänest Pärnamäe kalmistu ja planeeritava maa-ala vahele jääva reformimata riigimaaga. Idas ja lõunas asuvad hoonestatud elamukrundid. Planeeritav kinnistu on olnud kasutusel suvilakrundina, tänaseks on krundil säilinud üksnes amortiseerunud suvilahoone.

Detaiplaneeringuga (OÜ Head töö nr 2012_018, põhijoonise väljatrükk 28.08.2014) tehakse ettepanek „Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu“ kohase Pärnamäe kalmistu 100 meetri laiuse sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 50 meetrini ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohase elamu minimaalse lubatud kauguse muutmiseks kalmistu piirist 100 meetrilt 75 meetrini. Detailplaneeringuga moodustatakse üks 2221 m² suurune tee ja tänavamaa krunt ja neli üksikelamukrunti ning määratakse kruntide ehitusõigus ühe 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ja kuni 5,0 meetri kõrguse abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 220 m² kuni 230 m². Üksikelamukruntide suurused on planeeritud vahemikus 1542 m² kuni 1704 m².

September 2018

1. 11.09.2018 otsus nr 66 "Randvere külas, kinnistu Tülli tee 22 detailplaneeringu kehtestamine"

Detailplaneeringuga on hõlmatud 1709 m² suurune üldmaa sihtotstarbega krunt, mis moodustati Viimsi Vallavolikogu 12.03.2002 otsusega nr 54 kehtestatud „Aadu I maaüksuse osalise detailplaneeringuga“. Käesoleva otsusega kehtestatava „Tülli tee 22 detailplaneeringuga“ muudetakse kehtiva detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarve elamumaaks ja määratakse krundi ehitusõigus kaksikelamu ehitamiseks. 

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 07-17, põhijoonise väljatrükk 10.01.2018) tehakse ettepanek üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohase kaksikelamukrundi miinimumsuuruse vähendamiseks 1800 m²-lt 1709 m²-le, krundi kasutamise sihtotstarbe määramiseks kaksikelamumaaks ja ehitusõiguse määramiseks ühe kahekorruselise kaksikelamu ehitamiseks, kõrgusega kuni 8,5 meetrit. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 256 m², abihooneid ei ole krundile lubatud püstitada.

Juuli 2018

1. 03.07.2018 korraldus nr 384 "Metsakasti küla, kinnistute Hansu tee 2, Jäätma tee 15 ja Jäätma tee 17 detailplaneeringu kehtestamine"

Detailplaneeringuga on hõlmatud Metsakasti külas asuvad elamumaa sihtotstarbega kinnistud Hansu tee 2 (89001:010:3563), Jäätma tee 15 (89001:010:3181) ja Jäätma tee 17 (89001:010:3183). Planeeringuala asub osaliselt väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas, mille naabruses on ka kehtivate detailplaneeringutega arendamata alasid. Tegu on piirkonnaga, kuhu on planeeritud nii üksik- kui kaksikelamuid. Planeeringuala piirneb kinnistutega Hansu tee 2a, Hansu tee 4, Hansu tee L1, Jäätma tee L8, Vana-Jäätma ja Vana-Männiku. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, planeeringualal kehtivad „Metsakasti külas, Vana-Jäätma I kinnistu detailplaneering“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 20 ja „Metsakasti külas, maaüksuse Jäätma detailplaneering“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 9.04.2002 otsusega nr 71 ja mida koostamisel oleva detailplaneeringuga muudetakse esimese puhul osaliselt, teise puhul tervikuna. 

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntide piiride muutmine, Hansu tee 2 krundi pindala suurendamine Jäätma tee 17 krundi arvel, et moodustada kaksikelamukrunt, ning elamukruntide ehitusõiguse määramine Hansu tee 2 krundile ühe kaksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks, Jäätma tee 15 krundile ühe üksikelamu ja kolme abihoone ehitamiseks ja Jäätma tee 17 krundile ühe üksikelamu ja nelja abihoone ehitamiseks. Planeeringuala kruntide suurused on vahemikus 2 255 m² kuni 3 988 m².

Mai 2018

1. 29.05.2018 korraldus nr 294 "Viimsi alevikus, kinnistu Tulbiaia tee 5, Tulbiaia tee L1 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab elamukrunti Tulbiaia tee 5 ja teemaa krunte Tulbiaia tee L1 ning osaliselt Nelgi tee ja Tulbiaia tee. Kinnistutele Tulbiaia tee 5 ja Tulbiaia tee L1 on Viimsi Vallavolikogu 9.09.2008 otsusega nr 78 kehtestatud „Andrese V ja Madise I maaüksuste detailplaneering“, mida koostatava detailplaneeringuga osaliselt muudetakse. Detailplaneeringuga jagatakse 2 693 m² suurune elamukrunt kaheks ning moodustatakse üks 2 430 m² suurune üksikelamukrunt ja üks 263 m² suurune teemaa krunt, mille vald võõrandab kinnistu Tulbiaia tee 5 omanikult, vastavalt Tallinna notari Robert Kimmeli notaribüroos 29.03.2017 sõlmitud võlaõiguslikule müügilepingule. Võõrandatav teemaa krunt liidetakse hiljem kinnistutega Tulbiaia tee L1 ja Tulbiaia tee. Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on Nelgi tee ja Tulbiaia tee ristmiku laiendamine ning ümberplaneerimine ringristmiku ehitamiseks ohutuma liikluskorralduse tagamiseks. Detailplaneeringuga määratakse üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H = 8,5 meetrit) ja ühe abihoone    (H = 5,0 meetrit) ehitamiseks, samuti määratakse hoonete põhilised arhitektuurinõuded, liikluskorraldus ja tehnovõrkude lahendus.

2. 29.05.2018 korraldus nr 293 "Lubja külas, kinnistu Uuetoa detailplaneeringu kehtestamine"

Detailplaneeringuga on hõlmatud Lubja külas asuv 25 509 m² suurune maa-ala, kuhu kuuluvad kinnistud Uuetalu ja Tuletorni puiestee L1. Planeeringuala asub Lubja küla klindiastangu piirkonna
üldplaneeringuga moodustatud miljööväärtuslikul alal, paiknedes Lubja tee ja loode-kirde suunalise astangu vahelisel alal. Planeeringuala piirneb kinnistutega Nurme, Papli, Lubjalossi, Lubjanõlva tee L1, Lubjanõlva tee 2, Tuletorni puiestee 4, Tuletorni puiestee 2, Lubjamõisa ja Lubja tee. Maapinna reljeef on ebaühtlane, maapind tõuseb tugevalt edela suunas – kõrguste vahe on kuni 9,0 meetrit. Planeeringualal asub üks üksikelamu koos abihoonetega, valdavalt aga on tegu hoonestuseta ja vähese kõrghaljastusega loodusliku rohumaaga.
Detailplaneeringuga jagatakse kinnistu Uuetoa kolmeks üksikelamumaa kasutusotstarbega krundiks, suurustega 1 504 m², 2 076 m² ja 3 238 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks (olemasoleva hoonestusega krundil on kokku viis abihoonet). Kolme üksikelamukrundi planeerimine erineb detailplaneeringu algatamise korralduses toodud eesmärgist, moodustada kaks üksikelamukrunti, kuid see on põhjendatud asjaoluga, et planeeritava kinnistu omanik nõustub vallale tasuta võõrandama oma kinnistust 483 m², et laiendada Tuletorni puiestee teemaad ja korrigeerida teemaa piirid maakorraldusseaduse § 5 punktile 5 vastavaks. Vallale kuuluvast teemaast antakse piiride korrigeerimise tulemusena 140 m² senise Uuetoa kinnistu koosseisu. Detailplaneeringuga moodustatakse lisaks üks 13 420 m² suurune loodusliku maa kasutusotstarbega krunt, mille kasutamise sihtotstarve vastab üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Uuetoa kinnistuga piirneval tee- ja tänavamaa krundil korrigeeritakse krundipiire, et planeerida teemaale nõuetekohane laius ja korrektne kuju. 

3. 22.05.2018 korraldus nr 277 „Pärnamäe külas, kinnistute Pärnamäe tee 186 ja Pärnamäe tee 188 detailplaneeringu kehtestamine“.

Detailplaneeringuga on hõlmatud Pärnamäe külas Pärnamäe tee äärsel klindipealsel alal asuvad ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud Pärnamäe tee 186 ja Pärnamäe tee 188. Planeeringuala suurus on 3 891 m² ja see piirneb loodest ärimaa sihtotstarbelise kinnistuga Pärnamäe tee 190, kirdest, idast ja kagust reformimata riigimaaga ning lõunast, edelast ja läänest Pärnamäe teega.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ tööle nr 08-17, väljatrükk 10.01.2018) moodustatakse üks 3 891 m² suurune ärimaa sihtotstarbega krunt ja määratakse krundi ehitusõigus ühe neljakorruselise äri- ja büroohoone ehitamiseks. Ärihoone suurim lubatud maapealne kõrgus maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 15,0 meetrit, hoone suurim lubatud sügavus on 3,3 meetrit (1 maa-alune korrus). Suurim lubatud ehitusalune pindala on hoone maapealselt osal 1 650 m², maa-alusel osal 3 050 m².

Detailplaneeringu kohase mahasõidu planeeritavatele kruntidele rajab 08.12.2015 sõlmitud kokkuleppele (registreeritud valla majanduslepingute registris 14.12.2015 numbriga 2-10.1/503) kohaselt planeeritava kinnistu omanik omal kulul. 17.04.2018 sõlmiti Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja kokkulepped ehituskohustuste täitmiseks (registreeritud valla notariaallepingute registris 18.04.2018 numbriga 2-10.2/251), mille kohaselt kohustub detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik rajama avalikult kasutatava tee (mahasõidu) koos servituudi alaga piirneva aeglustusrajaga ja kergliiklustee ning sellega seotud rajatised. 

Aprill 2018

1. 10.04.2018 otsus nr 24 "Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, maaüksused Bastioni ja osaliselt Linnaku"

Kehtestatud detailplaneeringuga on hõlmatud 2,7 ha suurune maa-ala, kuhu kuuluvad Haabneeme alevikus asuvad kinnistud Bastioni ja osaliselt Linnaku (endise nimega Linnaku VII) ning planeeringualaga vahetult piirnev Muuli tee lõik. Planeeritav ala asub Haabneeme aleviku ja Miiduranna küla piiril aleviku edelaosas ning piirneb lõunast ja läänest kinnistutega Trassi, Nõlva, Platsi, Platvormi ja Killustiku, põhjast Muuli teega, kirdest reformimata riigimaaga ning idast kinnistutega Randvere tee 5 ja Raudtee.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 02-10, 2018.a) tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks kaitsealusest maast (K) ja looduslikust rohumaast (AH) üldkasutatava hoone maaks (A), haljasmaaks (H) ja transpordimaaks (L), eesmärgiga määrata üldkasutatava hoone maa krundi ehitusõigus õppe- ja innovatsioonikeskuse ehitamiseks, s.h juurdepääsude, liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamiseks ning krundi tehnovõrkudega varustamise põhimõtete määramiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ühtlasi ettepanek üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohase rohevõrgustiku koridori asukoha täpsustamiseks. Detailplaneeringuga määratakse 11 035 m² suuruse haridus- ja lasteasutuste maa krundi (ÜL) ehitusõigus kuni 3 (kolme) maapealse korrusega ja 2 (kahe) maa-aluse korrusega õppe- ja innovatsioonikeskuse ehitamiseks. Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 28,0 meetrit (maapinna kõrgusmärk lubatud ehitusalal jääb vahemikku 9,25 meetrit kuni 15,90 meetrit), suurim lubatud ehitusalune pindala on 3 800 m², krundile on lubatud ehitada 1 (üks) hoone.
Detailplaneeringu elluviimiseks on 27.09.2017 sõlmitud „Ühiste kavatsuste protokoll“ (registreeritud valla majanduslepingute registris 28.09.2017 numbriga 2-10.1/662), mille punkti 3.1 kohaselt vald toetab ning soodustab igakülgselt Tuleviku Kooli rajamist, et projekt saaks ellu viidud, täites seeläbi Viimsi valla visiooni, milleks on tervikliku ning Viimsi valla lastele kodulähedase ning kvaliteetse õppimisvõimaluse pakkumine, punkti 3.2 kohaselt SA Tuleviku Kool kujundab Tuleviku Kooli projekti sisu vastavalt seatud eesmärkidele ning tagab projekti elluviimise ja punkti 3.3. kohaselt SA Viimsi Teadus- ja Tehnikahariduskeskus toetab projekti läbi Bastioni kinnistu väljaarendamise, millele rajatakse Tuleviku Kooli koolimaja.
Bastioni kinnistule kavandatav teadushariduskeskus on hästi ligipääsetav ning sellise õppeasutuse olemasolu tõstab piirkonna väärtust, elavust, turvalisust ja rikastab funktsionaalselt keskkonda. Detailplaneeringu elluviimise positiivne mõju seisneb muu hulgas ka ala korrastamisel, kuivõrd seni suhteliselt tähelepanu alt väljas olev kinnistu on tänaseks kujunenud isetekkeliseks prügilaks, millisena see kujutab endast keskkonnariski. Detailplaneeringu elluviimine annab loodetavalt tõuke piirkonna edasistele positiivsetele arengutele, mis on vajalik, et lähinaabruses asuvad suhteliselt halvasti hooldatud ja amortiseerunud hoonestusega tootmisalad kujundada kõrge kvaliteediga linnaruumi osaks, kus inimesel on meeldiv elada ja liigelda. Keskkonnakaalutluste osa on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 „Keskkonnakaitselised abinõud“, kus on toodud leevendavad meetmed, mida tuleb jälgida ehitusprojekti koostamisel, s.h peavad hoonestuse projekteerimisele eelnema ka täpsemad ehitusgeoloogilised- ja reostusuuringud. Detailplaneering on piisava põhjalikkusega käsitlenud keskkonnaalaseid aspekte ja KSH menetluse läbiviimine poleks andnud olulist lisateavet leevendavate meetmete rakendamise vajaduse määramiseks ja detailplaneeringu elluviimiseks. Lisaks on oluline märkida, et just detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine tingib otsese vajaduse maapinna võimalike reostuskollete likvideerimiseks ja puhastamiseks.

2. 03.04.2018 korraldus nr 179 "Randvere külas, kinnistute Vesiniidu tee 1 ja Vesiniidu tee 3 detailplaneeringu kehtestamine"

Detailplaneeringu alasse on hõlmatud 247 m² suurune üldmaa sihtotstarbega krunt Vesiniidu tee 1 (edaspidi „Vesiniidu 1“) ja 1310 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt Vesiniidu tee 3 (edaspidi „Vesiniidu 3“), mis asuvad Randvere küla lõunapiiril Muuga tee ja Vesiniidu tee nurgal. Planeeritaval alal kehtib „Vesiniidu I maaüksuse detailplaneering“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 11.05.2004 otsusega nr 58 „Detailplaneeringu kehtestamine: Metsakasti külas, maaüksusel Vesiniidu I“ ja millega määrati „Vesiniidu 1“ üldkasutatavaks maaks ning „Vesiniidu 3“ väikeelamute maaks. Mõlemad planeeringuala krundid on eraomandis ja kuuluvad samale isikule. „Vesiniidu 3“ on hoonestatud ja kasutuses elamukrundina – sellel paiknevad üksikelamu ja õigusliku aluseta püstitatud abihoone –, osa „Vesiniidu 1“ krundist on aga erinevalt kehtivast detailplaneeringust haaratud elamukrundi koosseisu ning ümbritsetud piirdeaiaga, krundi Muuga tee poolne osa on aga vastavalt kehtivale detailplaneeringule piireteta üldkasutatav maa.
Käesoleva korraldusega kehtestatava detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes valla initsiatiivist, sooviga ehitada „Vesiniidu 1“ rajatistest vabale maa-alale Muuga teega paralleelselt kulgev jalg- ja jalgrattatee. 
Detailplaneeringuga muudetakse „Vesiniidu I maaüksuse detailplaneeringuga“ kavandatud kruntide piire ning moodustatakse üks 1477 m² suurune üksikelamukrunt ja 80 m² suurune tee ja tänava maa krunt. Lisaks muudetakse elamukrundi ehitusõigust ja detailplaneeringu kohaselt võib krundil paikneda üks 8,5 meetri kõrgune üksikelamu ja kaks 5,0 meetri kõrgust abihoonet (kehtiva detailplaneeringuga polnud abihooned lubatud). Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on varasema 160 m² asemel 207 m².

Märts 2018

1. 27.03.2018 korraldus nr 163 „Rohuneeme külas, kinnistu Madikse detailplaneeringu kehtestamine“.

Planeeritav kinnistu Madikse, suurusega 1 344 m², katastriüksuse sihtotstarbega maatulundusmaa, asub Rohuneeme küla lõunaosas Annuse tee, Viikingi tee ja Rohuneeme tee vahelises elamukvartalis. Planeeringuala on ümbritsetud üksikelamukruntidega, neist kaks piirnevat on hoonestamata.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 05-17; põhijoonise väljatrükk: 23.08.2017) moodustatakse üks 1 344 m² suurune üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt ja määratakse krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H = 8,5 meetrit) ja ühe ühekorruselise abihoone (H = 5,0 meetrit) ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 270 m², millest põhihoonele on määratud kuni 200 m². 

2. 06.03.2018 korraldus nr 122 „Randvere külas, kinnistu Randvere tee 205 detailplaneeringu kehtestamine“.

Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas asuv 2 434 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt, mis asub Randvere külas riigimaantee 11250 Viimsi-Randvere ääres. Tegu on endise talukohaga, kus varasemalt paiknes puurkaev (likvideeritud) ning tänaseni on säilinud amortiseerunud elamu, kuur ja kelder. Krunt piirneb põhjast hoonestuseta maatulundusmaa kinnistuga Uus-Kreiukse, idast Randvere teega, lõunast hoonestatud elamukrundiga Randvere tee 203 ja läänest hoonestatud elamukruntidega Viirpuu tee 2 ja Viirpuu tee 4. Detailplaneering muudab osaliselt Viimsi Vallavalitsuse 22.10.2010 korraldusega nr 789 kehtestatud „Veehoidla tee 2 detailplaneeringut“, detailplaneeringu kohasel krundil pos nr 2.

Detailplaneeringuga (Maarja Style OÜ töö nr DP 01/16, 2017; põhijoonise väljatrükk: jaanuar 2017) jagatakse kinnistu Randvere tee 205, moodustatakse kaks üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit ja abihoonel 4,5 meetrit. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 200 m². Elamukruntide planeeritavad suurused on 1 200 m² ja 1 234 m².


Arhiiv


       Haabneeme LED projekt